Saetööstused suurendavad puitu vääristades kasumit
Keilas asuv AS Haret avab reedel höövelliini, mille võimsus lubab ettevõttel tõusta viie-kuue suurema saematerjali hööveldaja hulka.
Eelmise aasta kevadel käivitas Järvamaal Koerus asuv saetööstus AS Natural võimsa höövelliini, mille maksimaalne võimsus on 50 000 m3 toodangut. Tänavu jaanuarist töötab ASis Imavere Saeveski höövelliin, mis annab aasta lõpuks 30 00 m3 höövelmaterjali. Tartumaal Reolas asuv AS Rait plaanib järgmise aasta kevadel käivitada Eesti kiireima profiillaua tootmiseks mõeldud höövelliini, mis suudab minutis hööveldada 150 meetrit lauda.
Hareti juhataja Ott Otsmanni kinnitusel muretsesid nad samasuguse höövelpingi, nagu töötab Imavere Saeveskis. Koos hoonega läks projekt maksma 5,5 miljonit krooni. “Ühe vahetuse aastatootluseks prognoosime umbes 10 000 m3 hööveltoodangut,” ütles Otsmann ja lisas, et teine vahetus käivitub lähinädalal ning kolmas vahetus loodetavasti septembri lõpus.
“Meie peamine sihtgrupp on ehitusturg ja seal tahetakse üha rohkem saada vääristatud ehk hööveldatud materjali,” põhjendas Otsmann höövelliini muretsemist. “Hööveldatud laud on täpsemas mõõdus kui saelaud.” Otsmanni andmeil tõstab hööveldamine saelaua tihumeetri hinda olenevalt hööveldamise lihtsusest 200–1000 krooni võrra.
Otsmanni kinnitusel ekspordivad nad enamuse hööveltoodangust Inglismaale. “Me tunneme seda turgu kõige paremini, sest ka suurem osa meie 25 000 kuupmeetri suurusest saematerjali aastatoodangust läheb Inglismaale.”
Otsmanni sõnul peaks höövelliin suurendama Hareti käivet 20–25 protsendi võrra. Hareti eelmise aasta käive oli 65 miljonit krooni. “Käibe kasv sõltub sellest, kui palju hööveldame oma saetoodangut ja kui palju peame tooret juurde ostma,” täpsustas Otsmann. “Ühes vahetuses töötades tuleme oma toormega välja.”
Raidi juhatuse esimehe Ivar Dembovski sõnul on kogu Euroopas trend, et hööveldamisvõimsused kolivad toorainele lähemale. “Tooraine lähedal tuleb teha suurepartiilisi hööveltooteid ja turu lähedal asju, millel väga väiksed partiid,” selgitas Dembovski.
Dembovski sõnul on höövelmaterjali koguseid ettevõtete vahel suhteliselt raske võrrelda, sest see sõltub tooraine ristlõikest. “Kandilist prussi siledaks ajades võib kuuga tuhandeid tihumeetreid saetoodangut vääristada,” rääkis Dembovski. “Samas peenikest ja õrna asja tehes kogunevad tihumeetrid hoopis visamalt.” Dembovski andmeil toodab Rait, mis on spetsialiseerunud voodri- ja põrandalaudade hööveldamisele, aastas 10 miljonit jooksvat meetrit höövelmaterjali.
