„Sajad kaaneliga” – Narva-Jõesuu pürib Eesti turismikaardile
Väikese Narva-Jõesuu munitsipaalpoliitikud viskavad pahatihti poolpahaselt nalja, kui järjekordses rahvusringhäälingu ilmauudistes on teiste tähtsamate rannavete temperatuurid välja toodud, kuid Eesti tõenäoliselt ühe ilusama ja pikima rannajoonega Narva-Jõesuu veetemperatuuri ei peeta vajalikuks isegi mainida.
„Narva-Jõesuu on olnud alates iseseisvumisajast varjusurmas,” tunnistab kohalik linnapea Andres Noormägi. Ometi on linna tulemas lähikuudel sellisel hulgal planeeringuid, et lähiaastatel võib hea õnne korral Narva-Jõesuust taas turismimagnet kujuneda. Erineva ajalise perspektiiviga plaanides on infrastruktuuri parendavad projektid, uued veekeskused ja hotellid kuni kasiinopargini välja.
„Selle aasta alguses kiideti EAS-s heaks kolm projekti, mille kogumaksumus on kokku ligi 12 miljonit eurot – soojatrassid, vee- ja kanalisatsioon ja rannaala renoveerimine,” ütles Noormägi. „Rannaala projektijuhiks saab meil Tallinna Linnaehituse aktsiaselts, mis koostab praegu riigihanke tingimusi, augustis peaks välja kuulutatama riigihange ning septembris sõlmitama lepingud.”
Kolm eri disaini
Rannaala renoveerimise eesmärk on luua nelja kilomeetri pikkusele rannaalale kolm eri disainiga piirkonda – ajalooline, modernne ja looduslik rand, millele lisanduks kõik rannaaladele vajalik alates tualettidest-duššidest kuni riietuskabiinide ja seiklusradadeni välja. Lisaks on plaanis rajada promenaad rannaäärsele, kahte suurimat Narva-Jõesuu spaad ühendavale Aia tänavale. „Me pole viimaste aastate jooksul laene võtnud ega ennast poliitiliste ambitsioonide tõttu lõhki laenanud. Meie eesmärgiks on olnud just nende hiigelsuurte projektide omafinantseeringuid laenudega katta,” sõnas Noormägi. „Veel peaks sügisest omavalitsus alustama läbirääkimisi erainvestori leidmiseks, et tuua linna kaubanduskeskus, tankla, uus linnavalitsushoone ja munitsipaalmajad, mida saaks kasutada kas või uue tööjõu leidmiseks.”
Kohalike veekeskuste omanikud mõistagi kiidavad linna initsiatiivi. Samal ajal tihti idapiiri taha kiikavatele ettevõtjatele valmistab muret kas või piiriületuse olukord, mille puhul jäävad ettevõtjatel ja omavalitsusel käed lahenduste otsimisel lühikeseks.
Ometi ootab Peterburis ja Leningradi oblastis kaheksa miljonit potentsiaalset klienti. Ligi 10 protsenti klientuurist Venemaa Föderatsioonist saava Narva-Jõesuu spaasanatooriumi tegevjuht Karina Küppas nimetab asukohta Peterburi lähinaabruses paljulubavaks, kuid riski idaturistidega tegelemisel suureks. Ligikaudu 30 protsenti kliente naabermaalt võtva Meresuu hotelli rajaja Rene Kuulmann heidab aga otsese kivi poliitikute kapsaaeda. „Majanduses keskendutakse liiga palju läänele, kuhu päike loojub, kuid päike tõuseb ikkagi idast ja me ei tohiks seda maha magada,” sõnas Kuulmann. „Soomlased tegid näiteks Helsingi ja Peterburi vahele regulaarse rongiliini, kuid meil ei tehta selles suunas midagi.”
Kuulmanni sõnul eelistavad vene turistid meie piirkonda Lääne-Euroopale eelkõige tuttava kultuuriruumi pärast, kuid nii piiriületuse aeglus kui ka suhtumine külastajatesse tekitavad venelastes pahameelt. „Meil piiril ei öelda neile tere tulemast Eestisse, vaid asutakse kohe uurima, et mida nad siit otsivad, palju neil raha on ja ka seda, miks näiteks kordusviisaga siin puhkamas käiv inimene nii tihti siia tuleb,” lausus Kuulmann. „Kui selline olukord ei parane, siis võivad siinsed ettevõtjad ja omavalitsus kõike teha, kuid lõpuks lihtsalt enam ei jõua.”
Narva-Jõesuu puhul on külaliste seas kõige tõsisemaks probleemiks ajaveetmisvõimaluste vähesus, kuid vähemalt ääriveeri on mitmed ettevõtjad asunud otsima uusi investeerimisvõimalusi. Näiteks võtsid eelmisel nädalal linnavalitsusest uued projekteerimistingimused välja Sillamäe sadama Vene-poolsed investorid, et jätkata vahepeal külmutatud Nooruse veekeskuse projekti, mille juurde kuuluks seitsmekorruseline hotell. Linnavalitsusest uuritakse ka kuni kahe hektari suurusesse kasiinoparki investeerimist. Lisaks on Noormägi sõnul eelmisel kuul saadud suuline kokkulepe ka vana kuurordi pärli kuursaali investeerimiseks, kuid kuursaali kontrolliv Tiit Vähi eile plaanidest rääkida ei soovinud.
Probleemid – vähene tegevus ja tööjõupuudus
Ida-Virumaa kohaliku ajalehe Põhjaranniku suvine erileht vahendas välisturistide muret, et linnas on vähe lõbustuskohti, mis omakorda ei soosi pikemaajalist puhkuseveetmist. Kuulmanni sõnul oleks selleks just abiks mitmesuguste meelelahutusvõimaluste tulek linna. „Kui linnas on rohkem erinevaid kohti, siis ei tee ju ükski ettevõtja täpselt teistega sarnast kohta, ja see omakorda toob juurde veel külastajaid,” leidis ta.
Konkureerivas Narva-Jõesuu spaasanatooriumis on seetõttu kõige populaarsemad paketid just nädalavahetuse ja nädalapikkused peatused, kuna veel sotsialismiaegsed 24-päevased puhkused oleksid tänapäeval lihtsalt ebareaalsed.
Teine tõsisem probleem on tööjõupuudus, mille all kannatab terve Ida-Virumaa. „Töötajaid on tõesti raske leida ja me peame neid pahatihti kohapeal välja õpetama,” tunnistas Küppas.
Linn üritab selle vastu rohtu leida 50-korteriga munitsipaalmajade ehitamisega ja ka sellega, et lähiajal avatakse gümnaasiumis kurortoloogia kallakuga klass.
Kui pidada probleemiks väikelinnas domineerivat venekeelsust, siis vene keelt purssivat eestlast nähes küsib poemüüja rõõmsalt: „Kas olete soomlane, sest eestlased ei taha siin kunagi vene keeles rääkida?” Lisaks on letile püüdlikult maalitud „Sajad kaaneliga” kaneelisaiade tähistuseks lihtsalt naljakas.
Seejuures väidab Küppas, et viimasel ajal on kasvanud Narva-Jõesuu populaarsus eelkõige Tartust pärit turistide seas.
