Sajad miljardid eurod, tervis ja keskkond: millist kahju toob kellaajaga mängimine?
Jutt käib siis täpsemalt järgmisest üleminekust ehk suveajale tagasi liikumisest märtsikuus. Iiri parlamendisaadik põhjendab sellest loobumust mitmete argumentidega.
„Valgemad õhtud mõjuvad hästi liiklusturvalisusele, sest teed on ohtlikumad just kella 16 ja 19 vahel. On ka selged majanduslikud kasud, nagu näiteks energiasääst, sest õhtuti on vähem vaja tehisvalgust. See omakorda toob kaasa vähem CO2 emissiooni," ütles ta.
Ta lisab, et valgemad õhtud on head ka tervise seisukohast.
„Üks 23 000 last hõlmanud uuring, mille avaldas BBC, näitas, et laste aktiivsus on suvekuudel 15 kuni 20 protsenti kõrgem kui talvel. Kella tagasi keeramine vähendas füüsilist aktiivsust 5% võrra."
Kuu alguses rääkisid Brüsselis teadlased just sel teemal, et kellakeeramine on inimese tervisele kahjulik, see ei säästa energiat ning võib maksta Euroopa majandusele lausa 300 miljardit dollarit aastas.
Suveajale üleminek sai alguse 1916. aastal, kui sõja ajal oli vaja vähendada kivisöe kasutust. Mitmed uuringud on aga näidanud, et mingit energia kokkuhoidu see ei anna ning nüüd küsivadki inimesed, et miks me kaks korda aastas seda janti peame kaasa mängima.
Seoses kellakeeramisega on varem räägitud ka sellest, et see mõjutab väga paljusid inimesi ja loomi negatiivselt. Lastega pered tunnevad efekte ehk kõige teravamalt. Inimesed on väsinumad ning logistikasektorile on samuti tegu iga-aastase peavaluga.
Türgi on juba otsustanud, et nemad on mängust välja ja täna öösel kella keerama ei hakka.
Hea lugeja, kas peaksime kellakeeramisest loobuma?
