Maailmas on umbes seitsme Eesti jagu dollarimiljonäre, neist peaaegu ühe Eesti jagu on pannud osa oma varast filantroopia teenistusse. Täpsemalt: dollarimiljonäre on Capgemini ja Merrill Lynchi tänavuse maailma rikkuse raporti (World Wealth Report 2007) andmetel 9,5 miljonit, kellest 11% panustab heategevusse.

Just nimelt panustab, sest moodne miljonär – nõnda kinnitavad raporti autorid – ei rahuldu oma vara järeltulevatele põlvedele passiivse pärandamisega, vaid tahab selle abil aktiivselt maailma parandada, “maksimeerida vara sotsiaalset tootlust”.

Näiteks Bill ja Melinda Gates on loonud rohkem kui 33 miljardi dollari suuruse fondi globaalsete tervishoiuprobleemide lahendamiseks, Warren Buffett kavatseb anda ligikaudu 37 miljardit dollarit viiele erinevale heategevusfondile ja ekstsentriline Briti miljardär Richard Branson on lubanud investeerida oma lennu- ja raudteefirmade tulevaste aastate kasumi kliimasoojenemise vastu võitlemiseks.

Aina rohkemate varahalduse ja finantsnõustamisega tegelevate ettevõtete arsenali on lisandumas teenus, mille ülesanne on aidata miljonäridel oma rahaga efektiivselt maailma parandada.

Euroopa miljonärid on kitsid

Regiooniti ja samuti ka sõltuvalt rikkuse hulgast erineb miljonäride maailmaparandamise huvi kordades. Euroopa miljonärid on suhteliselt kitsid – vaid 6% teeb heategevuslikke investeeringuid. Üksnes Ladina-Ameerika miljonäridel on küüned Euroopa omadest rohkem enda poole, vaid 3% on investeerinud heategevusse. Põhja-Ameerika ning Aasia ja Vaikse ookeni piirkonna miljonäridest see-eest paigutab osa oma varast heategevusse 14% ning Lähis-Ida miljonäridest 7%.

Ultrarikastest ehk rohkem kui 30 miljoni dollari väärtuses varasid omavatest miljonäridest tegeleb heategevusega koguni 17%. Raporti hinnangul suunavad nad igal aastal heategevusse kokku 285 miljardit dollarit.

Capgemini ja Merrill Lynch on välja arvutanud sellegi, et USA-s pani päritud rikkuse omanik 2005. aastal heategevusse keskmiselt 109 000 dollarit, ent ettevõtjad-miljonärid üle kahe korra rohkem ehk 232 000 dollarit. Mujal maailmas on erinevus päritud ja teenitud rikkuse kasutamise vahel väiksem. Sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine köidab Euroopa rikkaid veidi rohkem kui oma raha teistele andmine. Sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide arvestamist nõuab Euroopas investeerimisnõustajatelt 9% miljonäridest, Põhja-Ameerikas on sama näitaja 6%. Aasia ja Vaikse ookeani regioonis koguni 17% ja Lähis-Idas 11%, paljuski ilmselt seepärast, et sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise definitsioon hõlmab ka “patuste”  aktsiate – nt alkoholitootjate ja kasiinofirmade – vältimist.

Raporti hinnangul pole sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine enam nisˇitoode nagu 510 aastat tagasi. Analüüsifirma Thomson Exteli küsitlus näitas, et investeerimisfirmadest ligi pooled rakendavad investeeringute valikul mingeid sotsiaalseid kriteeriume – seda küll mitte kõigi oma halduse all olevate varade, vaid veidi rohkem kui 10% peal.

Kuidas nad teavad?


•• Mis annab Capgeminile ja Merrill Lynchile alust öelda, et maailmas on just nimelt 9,5 miljonit dollarimiljonäri ja et neid on 8,3% rohkem kui aasta varem?

•• Nende numbriteni on jõutud põhiliselt makromajanduslikust statistikast lähtudes, mitte miljonäre ükshaaval kokku lugedes. Kõigepealt on 71 riigi SKP-statistikale tuginedes leitud aastatega kogutud kogusääst ning korrigeeritud seda aktsia- ja muude finantsvarade indeksite muutumisega aasta jooksul. Seejärel on uuritud tulude jagunemise statistikat neis riikides ning tuletatud sellest tõenäoline varade jagunemine täiskasvanud elanikkonna vahel.

•• Rikkuse määramisel arvesse minevateks varadeks on osalused erafirmades raamatupidamisväärtuses ning börsiväärtpaberid, fondiosakud jmt. Kollektsioneeritavad varad, tarbeesemed, kestuskaubad ja põhieluase arvesse ei lähe – miljonär on see, kellele kuulub müüdavat finantsvara vähemalt miljoni dollari väärtuses.

•• Kuna miljonäride arvukus kasvab kiiresti, kasvavad suhteliselt kiiresti ka luksuslikult elamise kulud. Ajakirja Forbes arvutatav erakordselt hästi elamise kulude indeks (Cost of Living Extremely Well Index) kasvas möödunud aastal 7,0%, aga tavalised tarbekaubad – USA tarbijahinnaindeksit vaadates – ligi poole vähem.

•• Merrill Lynchi analüütikud ennustavad, et tugev nõudlus luksuskaupade järele jätkub. Kuna kasvab ka nende miljonäride hulk, kes ostavad luksuskaupu – kunsti, juveele, eralennukeid ja -jahte jmt – mitte huvist ja kirest, vaid finantsinvesteeringuna ehk lootuses need tulevikus kallimalt edasi müüa, suureneb ka risk, et nende hind aetakse ülemäära kõrgeks ja järgneb hinnakorrektsioon, märgib Merrill Lynch.