Sakkov rõhutas, et riik peab katma neid liine, mida turg ise täita ei suuda. Ta on nõus, et ideaalis peaks reise korraldama mõni suurfirma, kuid Eesti kontekstis ei ole see kasumlik ja seega peab sekkuma riiklik ettevõte.

„Kes peaks lennundusest rohkem tedma Eestis kui mina. Anusin suuri lennuettevõtteid, et nad siia tuleks. See ei ole turg, kus nad alati koha sisse võtaks," alustas Sakkov. Samas peaks tema meelest Nordic Aviationi lõppsihiks olema erastamine.

Ta on tänulik Eesti reisijatele, sest tema palve töötas. Tehtud on 55 000 broneeringut, mis on päästeoperatsioonile kaasa aidanud. Algus on hea, aga pelgalt patriotismil lennufirma püsida ei saa. Vaja on häid lennukeid ja stabiilsust.

Sakkov ei olnud nõus Jüri Mõisa väitega, et Eestit võiks võrrelda Rootsis asuva Göteborgi linnaga, kus selliseid lennuühendusi ei ole.

„Tallinn peab käituma nagu pealinn. Lennuühendustega on seotud investeerigud. Siin peab saama ära käia ühe päevaga. Isegi kahjumis Estonian Air tõi Eesti ühiskonnale tegelikult kasu. Ümberistumiste jutt (Jüri Mõisa arvamus) ei päde. Siis ei tule siia keegi."

Lennufirma juhil on hea meel, et Euroopa Komisjonis hakatakse lõpuks mõistma, et turgu ei saa üle reguleerida ja et teatud juhtudel tuleb teha erandeid ja võimaldada riigiabi anda.

„Estonian Airi surmas on süüdi riik ja ühiskond, et me lasime seda reguleerida. Me ei saanud toona aru, mida see tähendab. Euroopa plaan ei töötanud ja konsolideerumist ei toimunud. Estonian Airiga seotud inimesed on andnud kogu selle aja jooksul suure panuse, et lennuühendused toimiks. Mis sest, et lõpp oli õudne ja strateegilisi vigu tehti. Komisjon hakkab mõistma, et kui ühendused ei ole head, siis peab lubama lennundust toetada."