Kõik Balti riigid on 16 Kesk-ja Ida-Euroopa riigi seas konjunktuurihinnangus esiviisikus koos Poola ja Tšehhiga.

Skaalal, kus 1 on parim ja 5 halvim, sai Eesti hindeks 2,3. Majandusolukorda hinnatakse heaks, kuid ettevõtted on kahtleval seisukohal ettevõtte laienemise, investeeringute suurendamise ja töötajate palkamise osas.

67% küsitluses osalenud Saksa päritolu Eesti ettevõtesest prognoosivad selleks aastaks käibe tõusu.

„Vaatamata Eesti heale hindele, on positiivsed trendid võrreldes eelmise aastaga kas seiskunud või on toimunud isegi tagasiminek. See võib ohustada Eesti juhtivat positsiooni,“ ütles AHK peadirektor Florian Schröder. „Eesti ettevõtted on olukorraga rahul, kuid mitte nii optimistlikud kui mullu."

Majanduspoliitilist olukorda hinnati 3,18-le, mis on oluliselt halvem tulemus kui mullu (2,6). Seda võib pidada ettevõtete reaktsiooniks valitsuse soovile maksukoormust tõsta. Eesti on seni tuntud oma läbipaistva ja ettevõtlussõbraliku maksusüsteemi poolest ja võib kaotada oma dünaamika.

„Eestis loob valitsus ebakindlust,“ ütles Schröder. „Kui ettevõtjad ei saa planeerida kaks-kolm aastat ette, ei ole võimalik ettevõtet juhtida ja siis ei investeerita. Valitsus peab sellega arvestama.“

Investeerimistingimuste osas on asukoha kriteeriumite hinnangus Eestis toimunud erinevalt Lätist ja Leedust oluline halvenemine. 21 faktorist on Lätis paranenud viis ja Leedus kolm ning Eestis null faktorit. Eesti puhul jäi ettevõtjate hinnang mullusele tasemele kuue faktori osas, ülejäänud on toimunud aastaga halvenemine. Suuremateks probleemideks on spetsialistide kättesaadavus, majanduspoliitika järjepidevus, maksukoormus ja tööjõukulu.

88% vastanutest arvab, et praktiline osa kutseõppes peab olema suurem. Enamik vastanutest eelistab Saksa mudelit, kus 70% kutseõppest moodustab praktiline osa ja 30% teooria.