2015. aasta alguses küsitletud 135 aktiiset ettevõtet hindavad Balti riikide praegust majandusolukorda enamasti „heaks” või „rahuldavaks” – samamoodi nagu ka viiel eelneval aastal. Siiski ilmnevad mitmed erinevused nii riikide võrdluses kui ka eelmise aasta küsitluse tulemustega kõrvutamisel. Samal ajal kui Eestis ja Lätis tegutsevatest saksa ettevõtetest hindavad majandusolukorda „heaks” natukene vähem küsitletutest kui eelmisel aastal, ollakse Leedus tunduvalt positiivsemalt meelestatud.

Balti riikide võrdluses hindavad Leedus tegutsevad ettevõtted oma asukohamaa olukorda kõige positiivsemalt: 61 protsenti andsid hinnanguks „hea“, vaid kaks protsenti vastanutest ei ole praeguse majandusolukorraga rahul. Eestis on 96 protsenti vastanutest siinse olukorraga rahul („hea“, „rahuldav“). Läti majandusolukorda hinnati Balti riikide võrdluses küll kõige madalamalt, aga saadud tulemust võib pidada siiski heaks (88 protsenti on rahul).

Läti puhul on positiivne, et nende vastanute osakaal, kes hindasid Läti majandusolukorda „halvaks“, on võrreldes eelmise aastaga seitsme protsendipunkti võrra vähenenud.

Selle aasta optimismi summutavad suhted Venemaaga. Aasta peale Ukraina kriisi algust ning sellele järgnenud majandussanktsioone on esimesed majanduslikud tagajärjed juba mõõdetavad. Sellest tulenevalt küsiti selle aasta konjunktuuriküsitluses, millist otsest mõju on ettevõtted tänu sellele oma äritegevusele tundnud. Ka juba 2014. aasta juunis seoses Krimmi kriisiga Saksa-Balti Kaubanduskoja poolt läbi viidud kiirküsitluse tulemustest võis märgata veebruaris veel väga optimistlikuna tundunud majandusolukorra muutumist. Juba toona arvasid kõikides Balti riikides üks kolmandik küsitletutest, et majandusolukord hakkab halvenema.

Eestis ja Leedus suurem kartus läbi

Kuigi praegust majandusolukorda hinnatakse heaks, on Lätis mure majandusolukorra halvenemise osas endiselt sama suur. Eestis ja Leedus on suurem kartus üle läinud ning ollakse juba taas optimistlikumad. Majanduse langusesse uskuvate ettevõtete arv on üldjoontest vähenenud, isegi kui see on võrreldes eelmise aasta küsitluse tulemustega natukene kasvanud.
Kuigi praegune üldine olukord ei tundu olevat väga palju kriisist mõjutatud, kurdavad Eestis ja Leedus ligi 30 protsenti vastanuist ja Lätis isegi iga teine, et Venemaa majandussanktsioonid ja embargod on mõjutanud ka nende äritegevust.

Eesti majandus on siinjuures eelisseisundis, sest sealsed ärisidemed Venemaaga moodustavad kõige väiksema osa nende kogu väliskaubandusest – sellest tulenevalt ei tunneta Eestis ligi pooled seal tegutsevatest saksa ettevõtetest sellel mingit mõju oma äritegevusele. Vene turg mängib aga Läti ja Leedu väliskaubanduse juures palju suuremat rolli, mida tõestavad ka küsitluse tulemused: Leedus tunnetavad 28 protsenti juba praegu mõjutusi oma äritegevusele ning järgmised 32 protsenti arvavad, et need mõjud alles tulevad. Lätis arvavad 70 protsenti vastanutest, et nad on või tulevikus saavad antud geopoliitilisest olukorrast mõjutatud olema. Mõjud ettevõtlusele on sektorite ülesed. Kurdetakse käibe ning Venemaalt tulevate päringute vähenemist ning tuuakse välja tänu sellele pooleli jäänud projekte. Turismiasutused kurdavad Venemaa turistide järsku vähenemist.