Selle sajandi keskpaigaks on maailmas 10 miljardit inimest, ministri sõnul on ühe häälena rääkimine ainuke võimalus 500 miljoni eurooplase häält kõlama panna. Seejärel asetab ta nii Putini, Erdogani kui ka Trumpi probleemsete liidrite patta, kellega hakkama saamiseks lootust vaid ühtsel Euroopal.

Euroopa-ülest solidaarsust rõhutades räägib sotsiaaldemokraadist minister iga riigi vajadusest omada adekvaatset sotsiaalkaitsesüsteemi, avaldades sealjuures ka toetust ideele luua Euroopa-ülene fond, millest saaksid riigid rasketel aegadel süsteemi ülalpidamiseks vahendeid laenata, mida siis tulevikus headel aegadel jälle tagasi maksta. Paralleelina mainib ta Saksamaa Föderaalse Tööhõiveagentuuri, mille reservid 2008. aasta kriisi tingimustes lööki sotsiaalvõrgustikule pehmendasid. Ometi märgib Scholz, et mingist võlakoorma jagamisest Euroopa kontekstis juttu olla ei saa.

Teise suure ideena paneb finantsminister lauale Euroopa Liidu ülese finantstehingute maksu loomise, viidates Macroni poolt varem väljendatud ideele, et aktsiaturgudel toimuvate tehingute maksustamisest saadud tulu võiks otse Euroopa Liidu eelarvesse voolata, millest seejärel näiteks arengufonde rahastada. Ehkki senini on liikmesriikides ideele Euroopa Liidust kui omaette maksukogujast viltu vaadatud, usub minister, et tegelikult on see mõte reaalsem kui varem. Esiteks pole tema sõnul senini maksurahast kui Euroopa Liidu sissetulekust räägitud ning ka hetk on selleks soosiv, kuna Ühendkuningriigi lahkumise tõttu tekkivaid eelarveauke tuleb kuidagi katta. Hinnanguliselt oleks sellisel maksul potentsiaali koguda 5-7 miljardit eurot.

Viimaks tuli intervjuus jutuks digitaalmaks hiigelsuurte korporatsioonide, nagu Apple või Facebook tegevuse adekvaatne maksustamine Euroopa Liidus. Scholzi arvates peavad ka sellised füüsiliselt mitte EL-is kohal olevad ettevõtted alustama oma teenitud raha pealt maksude maksmist, just nagu klassikalisemad firmad alati teinud on. Kahe valdkonnana, mis sellest maksutulust lisarahastust saada võiks, nimetab finantsminister digitaliseerimise ning transpordiinfrastruktuuri. Intervjuu lõpetab Scholz aga soovmõtlemisena paistva prognoosiga, kuidas Itaalia uus populistlik valitsus varsti Euroopa reeglite raamistikuga lepib ja enda tegusid sellega piiritlema hakkab.