Saksa minister: riik ei sekku E.ON Ruhrgasi ja Eesti Gaasi vaidlusesse
"Selle [gaasivõrgu eraldamise] läbiviimine Eestis on vaidluse all, kuid sellesse vaidlusesse riik ei sekku. See on ettevõtete omavaheline asi lahendus leida," kommenteeris Rösler teisipäeval Tallinnas pressikonverentsil.
Ta märkis, et gaasivõrgu eraldamine gaasi tarnivast ettevõttest on põhimõtteliselt õige, kui see viiakse läbi täielikus vastavuses Euroopas vastuvõetud direktiivide ja põhimõtetega.
Rösleriga kohtunud peaminister Andrus Ansip kinnitas, et Eestis viiakse gaasivõrgu eraldamine läbi rangelt vastavuses Euroopa Liidu energiadirektiiviga.
Juuli lõpus saatis E.ON Ruhrgas peaministri büroole ja presidendile kirja, kus ähvardatakse Eestit rahvusvahelise arbitraažikohtuga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab kirjale vastama hiljemalt septembris.
Riigikogu võttis maagaasiseaduse muudatuse, mille järgi tuleb gaasi ülekandevõrk omandiliselt eraldada tootmis- ja müügitegevusest, vastu juuni alguses. Seaduse kohaselt peab monopoolses seisundis olev Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid.
Gaasivõrgu eraldamise eelnõu on muu hulgas pälvinud kriitikat riigikontrollilt. Veebruaris riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas hoiatas riigikontroll, et Eesti Gaasilt gaasivõrgu jõuga äravõtmine võib osutuda ennustatust palju kallimaks, tuua kaasa lubatust suurema hinnatõusu ja mitte tekitada Eesti gaasiturul tegelikku konkurentsi.
E.ON Ruhrgasi juhi Matthias Kohlenbachi hinnangul kahjustab gaasivõrgu eraldamine Eesti Gaasi omanike huve.
Saksamaa ettevõttele E.ON Ruhrgas International GmbH-le kuulub Eesti Gaasi aktsiakapitalist 33,66 protsenti, Venemaa ettevõttele OAO Gazprom kuulub Eesti Gaasi aktsiakapitalist 37,02 protsenti, Soome ettevõttele Fortum Heat and Gas Oy-le 17,72 protsenti ja Läti ettevõttele Itera Latvija 9,85 protsenti. Väikeaktsionäridele kuulub Eesti Gaasi aktsiakapitalist 1,75 protsenti.
