Saksamaa parlamendi liikmed kaklevad eurokriisi abinõude üle
Sotsiaaldemokraadid ja rohelised kritiseerisid Merkelit, et ta on väga tugevalt kahjustanud Saksamaa reputatsiooni oma Euroopa partnerite ees.
Sõnasõda algas kui Moodys langetas Hispaania riigi reitingut, kuna riik ei ole suutnund järgmiseks aastaks koguda enam kui 300 miljardit eurot lisaraha eelarve tasakaalustamiseks, tänu pankade halvale seisule ning riigi autonoomsete piirkondade võla tõttu, vahendas Financial Times.
Merkel on andnud kindlalt mõista, et Saksamaa on huvitatud eurotsooni säilimisest ning tegi ettepaneku Euroopa abifondi rahade paindlikumaks kasutuseks.
"Ühtegi riiki ei jäeta hätta ega hüljata," sõnas Merkel Bloombergile, lisades, et mitte ühtegi riiki eurotsoonist välja ei heideta ning kinnitas, et Euroopa ja eurotsoon jäävad ellu kui töötatakse koos.
Roheliste juht Jürgen Trittin nimetas Merkelit "suureks kärpemonstrumiks", kelle tegevus pigem ärritas ning sügavdas majanduskriisi, kui sellele kaasa aitas. Trittin süüdistas Merkelit veel suunataju puudumises ning asjaolus, et kantslerile oli pigem oluline, mida arvab press, kui rahvas.
Bundestagis maha peetud vihases väitluses proovis iga rääkija näida ennast kõige suurema Euroopa poolehoidjana.
Sotsiaaldemokraatide juht Frank-Walter Steinmeier oli veendunud, et kui Saksamaa ei leia lisaraha, et eurotsooni stabilisatsioonifondi kanda, võib juhtuda, et Euroopa Keskpank muutub "halvaks pangaks", kuna tal puuduvad piisavad vahendid, et riike aidata, ostes nende võlakirju või laenates erapankadele miinuste katmiseks.
Steinmeier lisas, et Euroopa Keskpangast tulevaid noote ja häirekelli oleks pidanud kuulama varem kui seda tehti. "Mitte midagi tegemisel on kallis hind. Keskpank ning stabilisatsioonifondid vaatasid liikmesriikide suunas, et meie astuksime karmimaid samme kriisi peatamiseks," lisas Steinmeier.
Vaba Demokraatia Partei majandusnõunik Otto Fricke sõnul tuleb panna tähele, et selleks, et aidata välja eurotsoon, tuleb aidata välja riike ehk ostes teiste võlakirju ja müües enda omi. Fricke sõnul tähendab see aga enam kui 17 miljardit eurot aastas lisakulu Saksamaa enda intressidele.
