Laupäeval avatakse 206-aastane festival, kui Müncheni linnapea avab esimese õllevaadi ja ütleb „O’zapft is!“ (see on avatud). Liitrist kannuõlut müüakse keskmise hinnaga 10,54 eurot liites. See tähendab aastast 3% õllehinnatõusu.

UniCrediti ökonomistide Tobias Ruehli ja Thomas Strobeli sõnul tõuseb Oktoberfesti külastamise kogukulu, mida Baierimaal tuntakse Wiesn all, õllehinnast veel kiiremini. Peamiselt mõjutab seda kanaprae hinnatõus, mis on mõnevõrra üllatav arvestades seda, et Saksmaal on juba kaks aastat linnuliha odavnenud.

Mõlema hinnatõus ületab kaugelt Saksamaa 0,3% inflatsioonimäära. Õlu on täna Saksamaal kaks korda kallim kui 1985. aastal, kui see maksis 6,1 saksa marka, kuid saksa tarbijahinnad on üldiselt kasvanud vaid 69,7%.

Majandusteooria ütleb, et kui toimub selline suur hinnatõus, siis tarbijad hakkavad ostma vähem kallinenud kaupa, püüdes leida odavamaid asendustooteid. Ruehl ja Strobel viitavad, et Saksamaa õllenõudlust kirjeldab paremini teine reegel „Giffeni paradoks“.

See tähendab, et kauba kallinedes kasvab nõudlus. Varasemate uuringute kohaselt toimis see ka vaeste hiina perede puhul, kes tarbisid riisi kallinedes veel rohkem riisi. Põhiline põhjus oli selles, et arenduskaubad nagu liha olid veel kallimad ega olnud seetõttu taskukohaste hindadega.

Oktoberfesti puhul ei ole telkides müügil asenduskaupa ja seetõttu tarbivad külastajad pakutavat. Oktoberfesti külastajatel ei ole kuigi palju alternatiive. Kuigi Saksamaal on enam kui 1300 õllepruulikoda, on Münchenis õllepeol valik piiratud. Seal on esindatud ainult kuus pruulijat, sealhulgas Augustiner, Hacker Pschorr ja Paulaner, kes vastavad 1487. ja 1906. aasta õllepuhtuse seadusele.

Siiski ei päästa Oktoberfest Saksamaal Euroopa keskpanga inflatsioonieesmärki (2%).

„Taas ei tohiks Wiesn avaldada mõju Saksamaa ega euroala madalatele inflatsiooniootustele,“ kirjutasid analüütikud. „Õlle hind peaks kolmekordistuma teiste hindade paigale jäädes, et jõuda Saksamaal Euroopa keskpanga 2% inflatsioonieesmärgini. Kuna õlu on Saksamaal kallinenud alates 1991. aastast 42%, on veel arenguruumi.“