2016. aastal hakkas Carlsberg Gruppi kuuluvaid Balti õlletehaseid juhtima leedulane Rolandas Viršilas, kes on valdkonnas juhtivatel kohtadel töötanud 2004. aastast alates. Ta on mures selle pärast, et Eesti valitsus on valinud lahja alkoholi aktsiisi tõstmise tee, samal ajal kui maalimas on häid näiteid, kus liigse joomisega on võideldud edukalt teisiti. Veršilas ütleb, et peagi hakkavad joogisektoris töökohad kaduma. Praegu aitab neid hoida võimsalt kasvanud eksport.


Aga räägime õlleturust. Eesti valitsus on siin teinud hoogsaid liigutusi.

Eestis on hästi arenenud nii õlle-, limonaadi, mineraalvee-, siidri- kui ka alkoholivaba õlle kategooriad. Oleme vägagi valitsuste poolt mõjutatav äri nagu ka näiteks kütusemüüjad. Ma ei tea ühtegi riiki, mis oleks kanget ja lahjat alkoholi võrdselt maksustanud. Eesti on teel sinna ja see ei ole tark otsus. Ratsionaalsem oleks tõsta karmimalt kangema alkoholi aktsiisi. Õlut on ka viis korda kallim teha kui viina. Õlle tootmine võtab aega.

Õlletootjad on öelnud, et häda on nii suur, et tuleb hakata inimesi lahti laskma.

Eestis töötab õlletööstuses otseselt ligi 700 inimest, aga seotud on kokku umbes 4000, sest kasutame kohalikku toorainet ja teenuseid. See on suur hulk inimesi. Kui turg kukub 10%, siis me peame ka 10% töötajatest loobuma. Võtame kas või rekajuhid - kui peame vähem vedama, siis on neid ka vähem vaja. Tootmises on olukord samasugune. Sel aastal me töötajate arvu ei vähenda. Küsite miks? Eksport kasvab. Kui me seda teha ei suudaks, siis oleks meie jutt teine.

Me maksame aktsiisi 80-90 miljonit eurot aastas. Võiksime ka importida ja maksta käibemaksu, aga siis ei ole meil Eestis vaja pidada 300 töötajat. Piisaks ka viiekümnest.