Salaalkoholi osakaal viinamüügist on kasvanud kolmandikuni, riigieelarvesse jäi laekumata 25,5 miljonit eurot

 (123)
Marje Josing
Marje JosingFoto: Karin Kaljuläte

Illegaalse kaubanduse osakaal kogu viinamüügist Eesti elanikele on koos Lätis ostetud ja siin edasi müüdud alkoholiga on kerkinud pea kolmandikuni alkoholimüügist ning riigieelarvesse jäi eelmisel aastal laekumata 25,5 miljonit eurot ehk 9,9 miljonit rohkem kui 2016. aastal, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi värskest varimajanduse uuringust.

Laekumata riigimaksudest moodustab 18,4 miljonit laekumata aktsiis ning 7,1 miljonit laekumaat käibemaks.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on seoses piirikaubandusega viimasel kahel aastal tekkinud uus olukord ning salaalkoholi mõiste on tarbijate ja analüütikute jaoks segasemaks muutunud.

Varem oli asi selge ning salaalkoholiks peeti kanget alkoholi- viina ja puskarit, mis oli kas ilma maksumärkideta , Venemaa maksumärkidega või võltsitud maksumärkidega, seda müüdi kindlates kohtades ning sageli oli selle kvaliteet kehv ning hind oluliselt turu keskmisest madalam. Salaalkoholi hulka liigitati ka see, mida üle piiri lipanud tädikesed Venemaalt tõid ning edasi müüsid.

Nüüd on aga oleme uues olukorras. Meil on piirikaubandus ning oma tarbeks võib euroliidu siseselt tuua suuri koguseid kaupa. Probleem on Josingu sõnul selle alkoholiga, mis ostetakse Lätist legaalselt ning müüakse Eestis edasi, sellelt aga siin makse maksmata.

Seotud lood:

Aktsiisiseaduse järgi ei ole see aktsepteeritav tegevus, kuid inimesed seda ise illegaalseks alkoholiks ei pea.
Seega tehtigi varimajanduse uuringus kompromiss ning esitati andmed kahes grupis: kange alkohol ilma Lätist tooduta ning koos Lätist toodud ning siin edasi müüdud alkoholiga.

„Illegaalse, ilma Lätist toodud alkoholi arvestamata oleks salaturu osakaal kange viina turust 20-23%, Kui võtame Läti sisse siis on üle 30%,“ rääkis Josing.

Kui Lätist ostetud ja siin edasimüüdud alkoholi mitte arvestada, oleks riigieelarvesse laekumata summa oluliselt väiksem- 15,6 miljonit eurot. 2016. aasta kohta oleks võrreldav number 13,9 miljonit eurot.

Aktsiis suurem kui salaviina liitri hind
Josingu sõnul on salaalkoholi atraktiivsuse põhiargument hind. Salaviin maksis eelmisel aastal 8,85 eurot liiter. Keskmise hinnaklassi viina liiter maksab poes 20,34 eurot, aktsiis on seejuures 9,56 eurot ehk aktsiisi suurus on suurem kui salaviina liitri hind.

„Kui katsuda leida midagi positiivset, siis võib öelda, et piirikaubandus on salaviinaäri kimbutanud,“ lausus Josing. Nimelt on salaviina keskmine liitri hind langenud 2016. aasta 10,58 eurolt 8,85 eurole.
Legaalne madalama hinnaklassi viina liitri hind on aga 2016. aasta 13,44 eurolt tõusnud 14,76 euroni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare