Laenuandjate koostatud dokumentidest selgub, et niinimetatud troika on tegelikult aru saanud, et Ateena kriisist välja tõmbamiseks on vaja leevendada võlgade tagasimaksmistingimused. IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni avaldamata raporti kohaselt ei ole ka aastal 2030 riigi laenuprofiil jätkusuulik.

IMFi hinnangul on kõige eeldatavam stsenaarium, et isegi kõigi tingimuste täitmisel oleks Kreeka võlg viieteist aasta pärast 118%, mida on pea kaheksa protsenti rohkem kui valuutafondi hinnangul jätkusuutlikuseks vajalik. Praegu moodustab Kreeka võlg 175% sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Võlausaldajate raportis tunnistatakse, et euroala rahandusministrite seatud tingimus vähendada riigivõla osa 2022. aastaks SKPst vähemalt 110 protsendini ei ole realistlik ja ka kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt, mille järgi Kreeka majanduskasv on järgneval viiel aastal vähemalt 4%, oleks võimalik jõuda vaid 124%.

Laenuandjad tõdevad, et ka see stsenaarium vajab kolmanda abiprogrammi loomist ja võlgade tagasimaksmistingimuste leevendamist, mida Kreeka valitsus on ka korduvalt palunud.

Sellegipoolest ei ole niinimetatud troika koostatud dokumentides kirjas, kuidas täpselt tuleks tingimusi leevendada ja milline peaks välja nägema uus abiprogramm. Kreeka on palunud kaaluda osa võlgade kustutamist.

Guardiani valdusesse jõudsid salajased dokumendid Saksa parlamendist.