15 kilomeetri kaugusel Kiievist asub maavaldus, mil suurust üle 141 hektari. Selle keskmes on kena palee ning ümbrus on vägagi luksuslik.

2002. aastal, kui Janukovõtšist sai peaminister, siis palus ta tagasihoidlikult, et kas ta võiks sel territooriumil üht maja oma residentsina kasutada. See luba talle anti ning ta võis seal tasuta elada kuni peaministriaja lõpuni. 2003. aastal otsustas ta selle hoone riigilt rentida, 49 aastaks ja väga väikese summa eest. Kohe kukkus Janukovõtš territooriumil lammutama - vana maja maha ja mitu uut asemele. Nende seas ka spordiklubi.

Kolmas peaministriks olemise periood kestis tal 2006. aasta augustist 2007. aasta detsembrini. Ametiaja lõpus sai kogu maavaldus ootamatult Janukovõtši omaks - terve 141-hektariline maatükk. Raha selle eest ei makstud. Et tehing ei näiks päris näotu välja, andis Janukovõtš vastu kaks lagunevat kortermaja, mis asuvad Kiievi äärelinnas.

Kui mehest sai president, siis läks valdus üle korporatsioonidele, mis tegelikult on varjatult tema omanduses.

See ei ole aga kõik. Väidetavalt kasutas ta miljoneid dollareid valitsuse raha, et territooriumile hooneid juurde ehitada. Peahoone sai uhkeks lossiks, territooriumil on loomaaed. Maalapil on ka 18 auguga golfirada, hobustega ratsutamise võimalus, tenniseväljakud, keeglisaalid, helikopteri maandumisplats, väike lennuväli, maa-alune lasketiir. Lisaks on seal garaaž 70 autole - presindendil on nimelt palju luksuslikke autosid.

Janukovõtš teenib presidendina 115 000 dollarit aastas. Hiljuti sai ta 2 miljonit memuaaride kirjutamise ettemaksuks. Tema residentsi hinnaks pakutakse aga ligi 100 miljonit. Tema lai elu ei luba uskuda, et see kõik on ausalt tulnud.

Maavaldusi ei ole lihtne näha, sinna ligipääs on keelatud. Selle ümber on kõrge aed ning seda valvatakse pidevalt. Pildistamine on seal kandis üliohtlik. Siiski on mõned fotod ringi liikumas.