Sellest tulenevalt viiakse teehoiukava kooskõlla uuendatud riigieelarve strateegiaga ning vaadatakse üle ka Maanteeameti järgmise nelja aasta investeeringuprioriteedid. Kulukaim investeering, Kose-Mäo lõigu ehitus, nõuab riigilt kuni 2022. aastani hinnanguliselt kokku 170 miljonit eurot, teatas MKM.

„Uuenenud teehoiukava kohaselt saab ehitusega alustada ehk pisut varem kui algselt planeeritud. Loodame 2017. aasta lõpus alustada Koselt-Mäoni neljarealise tee ehitust," ütles majandusminister Krister Michal.

"Tee ehituse tõttu tuleb paratamatult sel ajal arvestada liikluses mõningate ebamugavustega. Eesti ajaloo suurim teeprojekt, Kose-Mäo lõik, on aga uuringute järgi sotsiaalmajanduslikult tasuv. Uus maanteelõik annab vanaga võrreldes liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt Eestile säästu ca. 10 miljonit eurot aastas ning linnade vaheline teepikkus väheneb 5,3 kilomeetrit," jätkas ta.

Uuendatud teehoiukava finantsplaani koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegia 2017-2020 ja 2016. aasta riigieelarveseadusega teehoiuks ette nähtud vahenditest.

Järgnevate aastate riigi eelarvestrateegia ja eelarve täpsustamisel täpsustatakse vastavalt ka teedevõrgu säilitamise ja arendamise mahtusid. Riigiteede teehoiu kulud kokku on 2016. aastal ligi 238 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks planeeritakse ligi 20 miljoni eurost eelarve kasvu.

Lisaks Kose-Mäo ehitusele on järgmiste aastate suurimad riigiteede projektid Tallinna ringtee Väo-Jüri 2+2 tee ja sõlmede ehitus 49 mln eurot; Juuliku sõlm ja 2+2 teelõik Saku ja Kanama sõlmede vahel 13,4 milj eurot; Narva maantee Väo sõlm 20 mln eurot; Sillamäe raudtee eritasandiline ristmik 10 miljonit eurot; Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu 2+1 tee 15 milj eurot; Kernu ümbersõit 10 milj eurot; Nurme-Jänesselja 2+1 tee 8 milj eurot; Tartu maanteel Põltsamaa-Tartu 2+1 möödasõidualad 18 mln eurot.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena