Sampo: finantskriis pani vanemad lastega rohkem rahast rääkima
See tulemus selgus tänavu kevadel Danske Grupi tellimusel 7 riigis läbi viidud noorte finantskirjaoskuse teemalisest uuringust. Uuringu raames küsitleti 1.-9. klassis käivate õpilaste vanemaid ning Eestis hõlmas uuring 500 leibkonda, seisab panga presssiteates.
Sampo Panga brändijuhi Kristiine Rebase sõnul tõi uuring välja sedagi, et Eestis on finantskriisi mõjul kolmandik küsitletud vanematest hakanud lastega rahaasjadest sagedamini rääkima ning ligi viiendik vanematest on olnud sunnitud kärpima ka lastele antava taskuraha hulka.
"Kui algklassides saavad Eesti lapsed vanematelt taskuraha keskmiselt 9 eurot kuus ja põhikooli keskmises astmes 12 eurot, siis põhikooli vanemas astmes saadakse taskuraha keskmiselt 18 eurot kuus. Võrreldes teiste Skandinaaviamaadega on algklassilaste taskuraha samas suurusjärgus, kuid põhikooliealistele antav taskuraha jääb Skandinaaviamaade keskmisele alla," ütles Kristiine Rebane.
Peaaegu kõik küsitletud vanematest on seisukohal, et rahaasjade kohta õigete tõekspidamiste kujundamine lastes on eeskätt nende endi kohustus, kuid suur osa eeldab sellelaadset panust ka koolidelt ning samuti riigilt ja finantsasutustelt. 87% lastevanematest leidis, et teismeliste finantskirjaoskuse arendamine võiks olla koolide õppekava kohustuslik osa.
