Sandor Liive: põlevkivi omanikupoliitika tuleb siduda kliimapoliitikaga
Arvestades Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke ja taastuvenergia tehnoloogiate kasvavat konkurentsivõimet on Liive sõnul tõenäoline, et paremat aega põlevkivi kasutamiseks ei pruugi tulla.
„Selleks, et tagada põlevkivisektoris töökohad, riigitulu ja energiajulgeolek vähemalt 2040. aastani, tuleb meil järgmise kümne aasta jooksul jõuliselt investeerida. 2050. aastaks võib Euroopa kliimapoliitika olla juba selline, et põlevkivitööstus ei ole tänasel kujul enam elujõuline. Seda asjaolu tuleb meil oma energiapoliitikas senisest rohkem arvestada,” sõnas Liive.
Eesti Energia juhatuse esimees rõhutas, et Eesti põlevkivitööstuse edulugu 2050. aastani ei ole garanteeritud. Seda mõjutab nii nafta turuhind kui ka see, kui palju riik tööstust maksustab.
„Eesti Energia investeerimiskava on elluviidav, kuni nafta hind ei lange alla 75 dollari barrelist. Pikaajaline naftahinna väljavaade on hetkel 80-85 dollari juures. See tähendab, et prognoose, mis välistaksid tööstuse jätkumise, ei eksisteeri,” tõdes Liive ja lisas, et alumine turuhinna piir, mille juures olemasolev tööstus saab tootmist jätkata, on 35 dollaril barrelist.
„Teine suur edukriteerium on tööstuse maksukoormus. Eestil on mõistlik siduda kõik tasud, mis on oma olemuselt ressursitasud, turuhinnaga. See puudutab nii elektrit kui ka õli. Jah, põlevkiviressursi omanikul tuleb sel juhul tururiski ettevõtjatega jagada, kuid põlevkivi väärtus ongi ju põlevkivist toodetud toote väärtus, mis sõltub turuhinnast,” selgitas Liive
Tänast kesist uurimistööde rolli Eesti energiamajanduses võiks Liive hinnangul suurendada teadusosakute kaudu. „Teadustööl on võtmeroll põlevkivisektori arendamisel ja meie teadmiste ekspordis maailma. Eesti riik võiks raha anda sinna, kuhu ka ettevõtjad on valmis raha andma. 50-50 rahastamise printsiip tagaks, et läbiviidud uuringud leiavad ka reaalset kasutust Eesti ettevõtluses ja meie majanduse konkurentsivõime tõstmisel,” ütles Liive.
