Sarapuu: kütuseaktsiisi tõus lööb valusalt rahva rahakoti pihta
Ametisse asuva valitsuse plaan kulude katteks järsult kütuseaktsiisi tõsta toob kaasa toidu- ja muude kaupade hinnatõusu ja seega vähekindlustatud elanikkonna veel suurema vaesuse, lausus Tallinna abilinapea Arvo Sarapuu.
„Kütuseaktsiisi tõstmise korral kujuneb kütuse hind Eestis kallimaks kui Baltimaades ja Poolas,“ tõdes Sarapuu. „Samas - kui kütuseaktsiisi ei tõstetaks, võiksid inimesed saada naftahindade langusest käegakatsutavat majanduslikku kergendust. Toornafta hind on kukkunud umbes 50%, 106-lt dollarilt barrel 50-le. Tanklad aga osutavad selle langusega võrreldes siiski liiga kõrgeid hindu põhjendades valitsuse peale – et 50% hinnast moodustavad maksud.“
Sarapuu sõnul tahaksid inimesed kütuse hinna langusest mingitki käega katsutavamat või nähtavamat tulu, ent nüüd tahetakse meil kütuse hinda hoopis tõsta.
„Aktsiisitõus lööb just vaesemate perede tasku pihta, sest toob kaasa nii toiduainete kui muude kaupade hinnatõusu. Kas valitsus tahabki hinnatõusudega palgavaesust leevendada?“ imestas Sarapuu.
Sarapuu lisas, et aktsiisitõus toob kaasa ka ettevõtete pankrotistumise ja ka majanduspettused. „Tugevneva konkurentsi tõttu turult väljalangemine ähvardab seoses kütuse aktsiisi tõusuga, nii mõndagi veoettevõtjat,“ ütles Sarapuu. „Piiriüleste vedude või sõitude puhul hakatakse aga tankima seal, kus kütus odavam, näiteks Lätis.“
Sarapuu nentis, et kui seni kasutati aktsiisist laekuvat raha näiteks teede remondiks, siis nüüd tahetakse aktsiisiraha kasutada eelarveaukude lappimiseks. “Seega ei ole kütuseaktsiisil enam sihtotstarvet ning enam ei teata, millele see raha kulutatakse,“ ütles Sarapuu.
Sarapuu lisas, et ka Eesti Õliühing on väljendanud vastuseisu vedelkütuste aktsiisimaksu tõstmisele. Õliühingu arvates ei saa selliseid maksumuudatusi teha rutakalt, vaid tugineda tuleb analüüsidele, mida selline hinnatõus Eesti majandusele kaasa toob. Valitsus ei peaks looma illusioone, et meie kütusehinnad on Eesti ettevõtjatele ja kodanikele ülemäära soodsad ning kõrgem maksukoormus jääks tarbijatele märkamata.
