SAS kandib Estonian Airist vara välja?
Eelmise nädala esmaspäeval, 27. juulil otsustas 34% ulatuses Eesti riigile kuuluva lennufirma Estonian Air nõukogu, et 49% firmast omav Skandinaavia lennufirma SAS omandab senini Estonian Airile kuulunud büroohoone ja angaari Tallinna lennujaama külje all. Eelmise majandusaasta aruandes on nende ehitiste jääkmaksumuseks märgitud kokku 167 miljonit krooni.
Täpsemalt öeldes ei võta neid hooneid küll üle mitte SAS otse, vaid SAS-i tütarfirma Air Maintenance Estonia, sisulist vahet aga pole. Kuluaarides käib jutt, et SAS valmistub Estonian Airi pankrotiks ja kandib firmast vara välja.
Eestlaste jaoks ootamatu
Eesti riigi jaoks tuli otsus ootamatult. Riiki Estonian Airi nõukogus esindavad Tarmo Porgand ja Heldur Meerits hääletasid selle vastu. Nende selgitused – tehingu sisu on ebaselge, põhjendused pole piisavad, otsus kahjustab Estonian Airi huve.
Eesti riigile kuulub aga ainult 34% Estonian Airi aktsiatest. SAS-i omanduses on 49% ja investeerimisfirma Cresco käes 17%. SAS-i esindajad hääletasid loomulikult antud tehingu poolt, kaalukeeleks sai Cresco juhi, Estonian Airi nõukogu esimehe Olev Schultsi hääl, kes toetas samuti SAS-i. See pole ka üllatav, Schults on pidevalt SAS-i poole hoidnud ja mõnedki kriitikud nimetavad teda SAS-i tankistiks.
Kogu juhtumit ümbritseb aga vaikimismüür. Asjaosalisi kas ei õnnestu tabada või nad keelduvad kommenteerimast. Heldur Meerits on välismaal, SAS ei jõua vastata. Üks vastuhääletajatest, nõukogus Eesti riiki esindav rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Tarmo Porgand keerutab ja ütleb, et kokkuleppe kohaselt jagab selgitusi ainult nõukogu esimees Olev Schults. Schults ütleb alguses telefonis, et saadab oma vastused kirjalikult. Kirjalikus vastuses seisab aga viisakalt ja lakooniliselt: „Estonian Air on eraettevõte ning allakirjutanu juhitud nõukogu ei aruta oma tööd ja otsuseid avalikus auditooriumis.”
Estonian Airi juhtkond eesotsas juhatuse esimehe Andrus Aljasega ei taha samuti mingeid selgitusi jagada – see on omanike ja nõukogu teema.
Ainukesena julgeb natukenegi vaikimismüüri mõra lüüa majandusministeerium. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teadlik tehingust, millega Estonian Airi suurim omanik SAS omandas kontorihoone ja angaari. Aga eelkõige tuleks selle tehingu kohta pärida Estonian Airi juhatuselt ja nõukogult,” seisab ministeeriumi avalduses. Ministeerium ei ole aga olukorraga rahul ning sealt esitati jutuks olnud tehingu kohta ka ametlik järelepärimine.
Tüli juba ammu
Estonian Airi kahe suure omaniku, SAS-i ja Eesti riigi vahel puhkes teravam tüli juba eelmise aasta lõpus. Alguses teatas SAS, et soovib riigi osalust endale. Eesti riik teataks vastuseks, et ostab hoopiski ise SAS-i välja. Meedia vahendusel saadeti üksteisele kirju. Kõlasid fraasid „me ei allu ultimaatumile”, „see on väljapressimine”. Olukord rahunes veebruaris, kui Eesti riik ja SAS leppisid kokku, et suurendavad proportsionaalselt Estonian Airi aktsiakapitali. Likviidsusprobleemide käes vaevlevale Estonian Airile anti lisaraha 114 miljonit krooni.
Probleemi tuum aga jääb endiseks – Estonian Air on raskustes. SAS on ametlikult teatanud, et soovib Estonian Airist lahti saada. Majandusministeerium kontrollib küll 34% aktsiatest, kuid vähemuses olles sõidetakse neist üle. Estonian Airi tegevjuhtkond on omanike vastuolude tõttu aga nagu haamri ja alasi vahel.
Ilma omanikuta läheb firma põhja
•• Estonian Air vedas eelmisel aastal 756 663 reisijat, käive oli 1,45 miljardit krooni ja kahjum 170 miljonit. Aasta varem oli käive olnud 1,38 miljardit ja kahjum 52 miljonit.
•• 2008. aasta lõpu seisuga oli Estonian Airil ühe oma omaniku SAS-i ees lühiajalisi kohustusi ehk laene 130 miljoni krooni eest. Ilma omanikepoolsete laenude ja aktsiakapitali suurendamiseta oleks Estonian Airil nüüdseks lihtsalt raha otsas.
•• Teisalt pole lennufirma ka lihtsalt tühi kest. Ligi pooleteise miljardi kroonine käive ja üle 700 000 reisija on samuti midagi väärt. Estonian Airil on Tallinna lennujaamas suurim turuosa, nad on suutnud oma osa isegi kasvatada. Korralik omanik võiks kapitaliga midagi peale hakata.
•• Praegu aga SAS ei taha enam omanik olla ning Eesti ei suuda seda teha, sest mõlemad on ka oma põhitegevustes raskustes. SAS ise on ülisuures kahjumis ja vajab raha. Sama kehtib Eesti riigi kohta.
