USA juhtivad kongresmenid suunasid eile oma pahameele Saudi Araabia kroonprintsi Mohemmed bin Salmani vastu ja ütlesid, et usuvad, et just tema andis korralduse ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmiseks Istanbulis. President Donald Trumpi administratsiooni seisukoht on olnud ettevaatlikum, vahendab Reuters.

Mitmed kongresmenid on nõudnud Saudi Araabiale sanktsioonide kehtestamist. Maailma suurim naftaeksportija on aga lubanud sanktsioonidele „suuremate meetmetega” vastata.

„See intsident möödub. Aga Saudi Araabia on väga vastutustundlik maa, aastakümneid oleme me kasutanud oma naftapoliitikat vastutustundliku majandusliku tööriistana ja isoleerinud selle poliitikast,” ütles Falih. „Minu roll energiaministrina on viia ellu oma valitsuse konstruktiivset ja vastutustundlikku rolli ning stabiliseerida maailma energiaturge sellele vastavalt, aidates kaasa maailma majanduslikule arengule.”

Falih ütles, et kui nafta hind tõuseks, aeglustaks see maailma majandust ja kutsuks esile majanduslanguse. Falih lisas, et Iraani sanktsioonide jõustumisega täies mahus järgmisel kuul ei ole garantiid, et nafta hind ei tõuse.

„Ma ei saa anda teile garantiid, sest ma ei suuda ennustada, mis juhtub teiste tarnijatega,” ütles Falih, kui talt küsiti, kas maailm suudab vältida naftahinna tõusu taas saja dollarini barrelilt. „Meil on sanktsioonid Iraanile ja kellelgi pole aimugi, milline iraanlaste eksport olema saab. Teiseks, on potentsiaalsed langused erinevates riikides nagu Liibüa, Nigeeria, Mehhiko ja Venezuela. Kui kolm miljonit barrelit päevas kaob, ei suuda me seda mahtu katta. Seega peame me kasutama naftareserve.”

Falihi sõnul võib Saudi Araabia tõsta varsti tootmise praeguselt 10,7 miljonilt barrelilt 11 miljoni barrelini päevas. Falih lisas, et Ar-Riyadil on võimekus suurendada tootmist 12 miljoni barrelini päevas ning Araabia Ühendemiraadid võivad lisada veel 0,2 miljonit barrelit.

Ülemaailmsele varustamisele järgmisel aastal võivad kaasa aidata Brasiilia, Kasahstan ja USA, lisas Falih.