Savi ja lubi nõuavad oskuslikku krohvijat ja tööks soojakraade
Savi- ja lubikrohv ei talu liigset niiskust. Säästvate ehitustehnoloogiate viljeleja Kermo Jür-mann ütleb, et lubikrohv on natuke rajumatele ilmastikuoludele kohasem materjal. Mõlemaid on siiski võimalik kasutada niisketes, kuid mitte väga märgades ruumides. Vannitoas peab krohve kaitsma otseste pritsmete eest. Jürmann soovitab siinkohal katta krohvitud pinna munaõlivärviga.
Niisketes ruumides on soovitatav lubikrohvisegule lisada 0,2 osa tsementi. “Minu teadustöö tulemused on näidanud, et väikese tsemendisisaldusega lubi-krohv suudab õhust paremini niiskust siduda,” lisab ta.
Kindlasti ei tohi tsementi lisada savikrohvile ning mõlema materjali juures on oluline, et neid ei tohi katta tsementkrohviga. Krohvikihid peavad olema pandud selliselt, et seespool on tugevamad kihid ja väljaspool nõrgemad.
Lubikrohvimine on keerukam ettevõtmine, sest selle kivinemisprotsess on keemilist laadi. Samas savikrohv lihtsalt kuivab. Lubikrohviga viimistlustöid tehes peab temperatuur olema üle viie kraadi. Alla selle hakkab märg krohv külmudes pragunema. “Savikrohvimise kohta selline kindel temperatuuri piir puudub, kuid kindlasti ei tohi esineda miinuskraade. Vesi paisub külmudes ja märjas krohvis paisunud vesi murendab ning kahjustab krohvi,” räägib Jürmann.
Kuidas vältida pragusid?
Mõlemaid krohve tuleb seina visata mitmes kihis, nii on materjal püsivam ja ilmastikukindlam. Välisfassaadid nõuavad kuni viies kihis lubikrohvimist, siseruumides aitab paarist-kolmest kihist. Krohvikiht ei tohiks olla üle paari sentimeetri paks. Liiga paksu kihi korral tekivad krohvis pinged, mis viivad varem või hiljem pragude tekkeni.
Esimene kiht on õhuke sisseviskekiht. ”Kui krohvitakse roomatile või -plaadile on oluline, et krohv oleks korralikult roo vahele surutud. Et rookihi taha tekiks plönn, mis krohvi korralikult seinas hoiab,” jagab Jürmann näpunäiteid.
Segu kantakse pinnale kellu või krohvilauaga ning tasandamiseks kasutatakse puidust, metallist või plastist hõõrutit. Enne järgmise krohvikihi lisamist tuleb alumisel kihil anda piisavalt aega taheneda. Kui juba tahenenud savikrohvi saab niisutades uuesti siluda, siis lubikrohvi puhul see nii lihtne pole.
Hinnavahe on neljakordne
Tonn savikrohvi maksab ligi 4000 krooni. Sama kogus lubi-krohvi maksab natuke alla 1000 krooni. “Loogiliselt võttes peaks see suhe olema vastupidine, sest lubikrohvi tootmiseks kulutatakse hulgaliselt rohkem energiat. Samas kui savi tuleb otse maast ja on vaja vaid piisava koguse liivaga segada,” arvab Jürmann. Tema sõnul väidab savikrohvi tootev ettevõte Clay Prosessing Services OÜ, et kvaliteetset savi krohvi valmistamiseks leidub Eestis väga vähe. Jürmann seda ei usu. “Kindlasti ei sobi igasugune savi heaks krohviks, kuid et seda Eestis vähe oleks, ma öelda ei saa.”. 30–50% on aastaga kallinenud aluspinnana kasutatavate roo-plaatide hinnad.
Looduslik krohv
Lubi- ja savikrohvi
kasulikud omadused
•• reguleerivad õhuniiskust;
•• akumuleerivad sooja;
•• looduslik materjal;
•• konserveerivad puitu;
•• seovad õhust vähese määral saasteaineid;
•• mugav ja ohutu kasutada.
Allikas: www.keskkond.com
