Väidet toetavad sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse eile avalikustatud uuringutulemused. Keskuse juht Kert Valdaru ütles, et Eesti võiks kaaluda teiste riikidega konkurentsis püsimiseks investeeringuteks ettenähtud elamisloatingimuste paindlikumaks muutmist. Seejuures toodi esile kolm põhilist kitsaskohta.
1. Välisinvestoril on kohustus viibida riigis üle poole aasta. Tähtajalise elamisloa saanud välismaalane peab siin püsivalt elama – see kehtib ka välisinvestoritele. Eestis peab viibima vähemalt 183 päeva aastas. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ei pea paiksuse nõuet põhjendatuks. „Tänapäeva ettevõtlus on globaalne, sul võib olla üks tehas Indoneesias, teine Brasiilias, arendusüksus Bulgaarias ja ettevõtte peakontor Eestis ja vajadus neid üksuseid sageli külastada. Seetõttu on küsitav seaduses olev nõue, et investor, kes on soovinud enda tegevust tihedamalt Eestiga siduda, saanud selleks tähtajalise elamisloa, peab Eestis viibima üle poole aasta,” selgitas Palts.
