Seadusemuudatus jätab tuhanded tööta

Rahandusministeeriumi ametnike lühinägelikkuse tõttu on ohus tuhandete inimeste töökohad, sest seadusemuudatus peatas kümnete Eesti firmade ekspordi vabatsoonide kaudu.

Kolmapäeval teatas töö seiskamisest kalakonserve tootev tehas Viru Kalatööstus, jättes teadmata ajaks tööta ligikaudu 500 inimest. “Ma tahan teada, mis õigusega võtab riik ära minu raha seadusemuudatusega, mille tagajärgi pole keegi läbi mõelnud,” ütles Postimehele Viru Kalatööstuse juht Agu Laanemets.

Ekspordi takerdumise tõttu peavad firmad saatma järgmisel nädalal sundpuhkusele tuhandeid inimesi. Tekkinud kaose põhjustas rahandusministeeriumi ametnike algatus muuta uuest käibemaksuseadusest tulenevalt rangemaks juba aastaid kehtinud eksporditingimused vabatsoonis. Vabatsoonide kaudu käis seni peamiselt nende firmade eksport, kes müüsid kaupa Venemaale ja teistesse idariikidesse vahendajate kaudu.

Seaduse kohaselt lisandub vabatsoonis kaupa müües vahendajale käibemaks, mistõttu need pole enam huvitatud Eestis tegutsemisest. Eile teatasid nii Muuga, Sillamäe kui Valga vabatsoone haldavad firmad, et eksport itta on peatunud.

Kuusalus enam kui 500 inimesele tööd andva spoonitehase Balti Spoon juhatuse liige Jaan Bender ütles, et firma valmistab ette kauba saatmist välismaale Läti vabakaubandustsooni kaudu. Benderi sõnul on suurem osa eksportööre sunnitud toodangut läbi Läti eksportima, sest vahendajad ei taha Eestis tegutseda. Muuga vabakaubandustsoonides tegutseva ASi Refetra deklarant Tiia Annus ütles, et Muuga vabakaubandustsooni kaudu on juba aasta algusest eksport peatunud.

Rahandusministeerium saatis 16. jaanuaril Riigikokku käibemaksuseaduse muudatuse taastamaks endist ekspordikorda vabatsoonides.

Rahandusministri nõunik Madis Müller ütles ETAle, et rahandusministeerium ei ole lõplikult oma jah-sõna seadusemuudatuseks öelnud ja selleks oodatakse ettevõtete andmeid oma vabatsoonide kaudu tehtud tehingute aususe tõestuseks.

ASi Viru Kalatööstus juhatuse esimees Agu Laanemets ütles ETAle, et ettevõte kavatseb ekspordi peatumise tõttu sulgeda alates esmaspäevast määramatuks ajaks oma konservitehased Vokas ja Purtses, kus töötab ligemale 500 inimest. Laanemetsa andmetel on probleemses olukorras ka teised ettevõtted ning lisaks kalatööstusele ka näiteks puidutöötlejad ja trükikojad.

Laanemetsa sõnul ei saa paika pidada rahandusministeeriumi väide, nagu kasutatakse vabatsooni käibemaksu vähendamiseks. “Enammakstud käibemaksu maksab riik ettevõtetele tagasi ju kauba tootmiseks kasutatud tooraine hinna järgi, mitte kauba ekspordihinna järgi,” selgitas Laanemets.

Rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marge Niit ütles ETAle, et statistika siiski näitab, et vabatsoonidesse läheb eksporditav kaup millegipärast tunduvalt kõrgema hinnaga kui tavalise ekspordi puhul. “Käibemaksuga saab petta nii, et tooraine hinda näidatakse kõrgemana suurema käibemaksu tagasi saamise eesmärgil ning et maksuametil ei tekiks kahtlusi, on ka kauba eksporthind kõrge,” ütles Niit.

Niidu sõnul erinevad siiski statistikaandmed ka kaubagruppide sees, näiteks konservide puhul hinnakõrgendust ei esine, kuid soola- ja suitsukala puhul esineb.

Alates selle aasta algusest kehtib läinud suvel vastu võetud käibemaksuseadus, mille kohaselt ei loeta kaupa ekspordituks enam mitte Eesti kolme vabatsooni piiril, vaid riigipiiril. Ministeeriumi sõnul kasutati senist võimalust vabatsoonis kauba omaniku mitmekordseks muutmiseks ja ka mitmekordseks kauba hinna alandamiseks, et seda teistesse riikidesse viia minimaalse hinnaga.

Madis Mülleri sõnul jäetakse juhul, kui käibemaksuseadust uuesti muudetakse, sellesse sisse siiski muudatus, et kaup tuleb vabatsoonist välja viia 15 päeva jooksul. “Kui ettevõtete esitatavatest andmetest täit veendumust nende aususest ei saa, otsib ministeerium võib-olla veel kolmandat moodust olukorda muuta,” sõnas Müller.