Seakints ärikingituseks on Hispaanias märk kordaläinud koostööst
Tehkem öeldu puust ja punaseks: Baskimaalt, Katalooniast või Portugalist põhja poole jäävast Galiciast pärit ärimehele ei pruugi olla sugugi meeltmööda, kui kiidate tema kodumaal viibides härjavõitlust või flamenkot. Need iseloomustavad eelkõige Andaluusia ehk Lõuna-Hispaania kultuuriruumi, millest Franco diktatuuri ajal otsustati kujundada Hispaania ametlik kuvand välismaailmale.
Seepärast võiks iga ettevõtja viia end enne Hispaaniasse sõitmist kurssi kultuuriliselt mitmekesise Hispaania piirkondliku ja poliitilise eripäraga, sest tõenäoliselt ei saa sellest üle ega ümber. Näiteks baskide soosingu võidate suurema tõenäosusega, kui oskate Baskimaa kohta kasutada baskikeelset nime Euskadi (parandatud - toim).
Põhjamaalasele on kindlasti harjumatu ka nn jagatud tööaeg ehk vahepealne siesta. Põhja-Hispaanias, kus kliima on leebem ja järjest enam minnakse üle Põhja-Euroopa tööajale, on ka siesta lühem. Ent kohtumise kokkuleppimine ajavahemikku kella 14–17-ni näitab võõramaalase ignorantsi ning kahandab seeläbi ka usaldusväärsust. Lõuna-Hispaanias ei naasta vahel tööle enne kella kuut õhtul ning pikemat koosviibimist alustatakse ka alles kella seitsme paiku. Pea sajaprotsendise kindlusega liigutakse pärast ametlikumat koosviibimist ühisele lõuna- või õhtusöögile ning kutse esitaja tasub hea tava kohaselt ka arve.
Pankade tööaeg on teistsugune: kontorid avatakse hommikul kella kaheksa-üheksa vahel, kuid tööpäev lõpeb juba kell 14. Puhkepäevadel on kõik suletud.
Pikad kaalutlejad
Eesti Madridi-saatkonna esindaja Anneli Varese sõnul peab välismaalasest juriidiline isik pangaarve avamiseks esitama ettevõtte asutamislepingu ning dokumendi ettevõtte registreerimise kohta firma asukohamaa äriregistris, mõlemad koos apostilliga, ning deklareerima, millises riigis on firma maksukohustuslane. “Laenude võtmisel tuleb arvestada, et tarbimislaene annab enamik krediidiasutustest üksnes Hispaania elamisloa omanikele, ehkki see ei ole absoluutne reegel,” ütleb Vares. Hüpoteeklaenu puhul on intressid tavaliselt ebasoodsamad kui kohalikel ning laenu antakse 50–70% ulatuses kinnisvara hinnatud väärtusest.
Hispaanlaste mañana ehk “tänasida toimetusi viska ikka homse varna” stereotüüp kehtib rohkem lõunas. Näiteks täpsuselt pigem sakslastega sarnanevad katalaanid võivad panna kaootilist tähtaegadesse suhtumist tõsiselt pahaks. Enne lõpliku otsuse tegemist armastavad hispaanlased pikalt ja põhjalikult kaalutleda. Hilisemat äripartneri vahetamist taunitakse ja seepärast püütakse saavutada võimalikult suur kindlustunne. Läbirääkimistel on levinud pikem sissejuhatus, mille üks eesmärk on luua sõbralik ja pingevaba atmosfäär. Isiklikest küsimustest ei tohiks end lasta kohutada.
Isiklikud kontaktid on hinnas
Hispaanlased hindavad väga isiklikke kontakte, välismaalt on seetõttu alati tulemuslikum esmalt helistada. Perekonnanimesid on hispaanlastel kaks – esimene isalt ning teine emalt –, kuid pöördumisel kasutatakse neist tavaliselt ainult esimest.
Kui endal keeleoskus puudub, võib esialgse kontakti loomiseks leida kellegi, kes helistab tulevase partneri nimel. E-post sidepidamisvahendina toimib hästi pärast esimese kontakti loomist.
Kuigi ettevõtete juhid valdavad üldiselt inglise keelt suhtlustasandil, poleks paha lasta kõik trükitud materjalid siiski hispaania keelde tõlkida. Sama kehtib ka visiitkaartide kohta. Visiitkaarti oleks viisakas ulatada nii, et hispaaniakeelne pool jääb peale. Nagu mujalgi, ei maksa milleski kindel olla enne lõplikku lepingute allkirjastamist.
Õnnestunud tehingu kingitusega tähistamine pole Hispaanias enam küll tavapärane, kuid hispaanlaste rahvuslik uhkus on sink ehk jamon ibérico ning selle kinkimine (üks korralik ja kõrgekvaliteediline seajalg maksab 300–500 eurot) kindlasti märk kordaläinud koostööst ja austusest partnerite sünnimaa traditsioonide vastu.
Kommentaar
Anneli Vares
Eesti Madriidi-saatkond
•• Hispaania majandus on viimasel aastakümnel olnud üks dünaamilisemaid Euroopas. 2007. aastaks oodatakse kasvu 3,7%. Kiiremini arenevad regioonid on Madridi autonoomne piirkond, Kataloonia, Baskimaa ja Navarra. Keskmine inflatsioon oli Hispaanias 2006. aastal 3,5%, mis on kõrgem euroala keskmisest näitajast.
•• Hispaania majanduskasvu aluseks on olnud suur sisetarbimise (kinnisvara) kasv, mis on käesoleval aastal pidurdunud seoses intresside tõusuga ning laenude kallinemisega. Sellest johtuvalt nähakse ette ka kasvutempo teatavat aeglustumist. Nii Hispaania Pank kui ka mitmed rahvusvahelised finantsinstitutsioonid on 2008. a kasvuprognoose alandanud tulenevalt nii Hispaania sisemajanduse arengutest kui ka rahvusvahelistel finantsturgudel toimuvast ning teatavast ebakindlusest, mida see on endaga kaasa toonud.
•• Kiiremini arenevaks sektoriks on viimastel aastatel olnud ehitus. Euroopa kümnest suuremast ehitusettevõttest on viis Hispaaniast. Väga tugev ja edukas on Hispaania finantsteenuste sektor.
•• Välisinvesteeringuteks on avatud kõik nn uued sektorid – bio- ja infotehnoloogia, taastuvenergia tootmine, keskkonnateenused (jäätmekäitlus, veemajandus).
•• Üldiselt on välisinvesteeringud suunatud peamiselt teenuste (50%) ja tööstussektorisse (48%). Tööstuses eelistavad välisinvestorid autotööstust, aga ka keemia-, raua- ja terase-, toiduainete- ning paberitööstus on olulised välisinvesteeringute vastuvõtjad. Teenuste alal on sihtsektoriteks pangandus ja kindlustus. Head võimalused välisinvestoritele on ka elektroonikatööstuses, turismi-, tervishoiu- ja vaba-ajateenuste sektoris.
•• Tööturu arengud on olnud positiivsed: 2006. aastal oli tööpuudus vaid 8,5%, juurde loodi 687 600 uut töökohta, millest 60% täitsid sisserändajad.
Paberlehe originaalpealkiri: Suitsutatud põrsakints ärikingituseks on Hispaanias märk kordaläinud koostööst
