SEB analüütik Ruta Arumäe: Eesti valitsus teeb majanduskriisiga võideldes Lätile ja Leedule silmad ette

 (41)
SEB analüütik Ruta Arumäe: Eesti valitsus teeb majanduskriisiga võideldes Lätile ja Leedule silmad ette
Ruta Arumäe sõnul on halb, et Eesti valitsus pole suutnud tehtavate kärbete puhul arengueelistusi esile tuua ja on kärpinud igalt poolt ühtemoodi.Terje Lepp

Valitsuse range kärpepoliitika annab Eestile konkurentsieelise maksude tõstmist eelistanud Läti ja Leedu ees, väidab SEB makroanalüütik Ruta Arumäe.

 Kriisi võitmiseks tuleb muuta senist Eesti ettevõtete juhtimise skeemi ja võtta kasutusele euro.

•• Kas teil on maal sugulasi?

Ma olen maalt pärit.

•• Kas teie suguseltsis saadakse aru, miks peab kroon kaduma ja euro tulema?

Pean tunnistama, et ma pole käinud oma sugulastele euro-asja rääkimas. Maainimesed ei saa euro vajalikkusest aru, sest nad ei mõista, et ilma eurota püsib välisinvestorite silmis Eesti krooni devalveerimise risk. Kui eestlased ise devalveerimist tõenäoliseks ei pea, siis välisinvestorid näevad selles ohtu. Euro lihtsustaks välisinvestorite otsust Eestisse investeeringuid tuua.

•• Kas Eesti jõuab euroalasse enne Lätit ja Leedut?

Lätist ja Leedust on euro nihkunud üsna kaugele, sest nad lahendavad kriisi Eestist erinevalt. Lähiajal neil polegi lootust juba seetõttu, et valitsus on emiteerinud eelarvepuudujäägi finant­seerimiseks kõrge intressiga võlakirju, lisaks traditsioonilised inflatsiooni- ja eelarveprobleemid.

•• Mingi poliitiline loogika võib siiski määrata, et Balti riigid lastakse euroalasse vaid üheskoos?

Euroga liitumine ongi poliitiline küsimus. Läti ja Leedu on poliitiliste otsustega teinud sellise valiku, et rohkem kui eurot tähtsustatakse lühiajalist majandusse laenude abil raha juurde süstimist. Selle mõjusus on kaheldav nii lühiajalises perspektiivis kui ka veel rohkem pikaajalises perspektiivis.

Seotud lood:

•• Kuidas mõjutab Läti lati devalveerimise risk Eesti euroga ühinemist?

Lati devalveerimise risk kõlab argumendina Eesti eurole ülemineku kasuks. Kui Läti peaks jõudma niikaugele, et devalveerimine on möödapääsmatu, siis meie peaksime selleks ajaks olema euroalas, et Läti ei saaks meid kaasa kiskuda.

•• Millisena näete suvel jõustuva töölepinguseadusega kaasnevat oodatavat vallandamislainet?

Ettevõtetel on olenemata töölepinguseadusest koondamiseks suur majanduslik surve. Majanduse suurem langus toimub tänavu esimese poolaasta jooksul ja ettevõtted lihtsalt peavad sellega kaasa minema. Seni on majandus langenud kiiremini, kui ettevõtted suutsid oma tööjõuvajadust korrastada.

•• Kui suurt töötust Eestisse ennustate?

Meie tänavuse aasta keskmine töötuse prognoos on 12 protsenti ja aasta lõpuks võib see tõusta 14 protsendini.

•• Kas majanduslanguse põhi tuleb tänavu kätte?

Päris põhja ma veel ei ootaks. Langus jätkub ka järgmisel aastal kuni aasta lõpuni. Kuid see toimub senisest aeglasemas tempos. Praegu on langemiskiirus olnud ikka meeletu ja tööjõuturu areng pole tootmismahu vähenemisega kaasa tulnud.

•• Kuidas majanduse kokkukuivamine sektorite kaupa edasi toimub?

Praegu valitseb suhteliselt laiapõhjaline langus. Siseturuga seotud sektorid langesid algul rohkem, siis tulid ekspordiga seotud sektorid järele ja nüüd kukuvad kõik ühtemoodi. Ma ei näe suurt võimalust, et kinnisvaraga seotud ettevõtlus ja teised möödunud buumile rajatud sektorid kiiresti taastuksid. Sisetarbimise elavnemiseks pole piisavat raha. Raha saab hakata sisse tulema alles siis, kui välisnõudlus taastub.

Taastumine saab alata ekspordile suunatud majandusharudest, nagu töötlev tööstus, transport ja ilmselt ka teenuste eksport. Võiks ka tulla juurde uusi ekspordiks suunatud teenuseid.

•• Millised need uued teenused võiksid olla?

Minu lemmik on infotehnoloogia eksport, kuid selleks on Eestis praegu liiga vähe võimsusi ja liiga vähe oskustega inimesi. Infotehnoloogia koolitustellimust võiks riik suurendada. Teine suure lisandväärtusega valdkond on näiteks finantsteenused.

•• Kuidas suudaks Eesti finantsteenustega märkimisväärset rahvusvahelist huvi äratada?

Meie miinuseks on taas väike inimeste arv. Kuid majanduskriisiga vabaneb ka häid ja tarku inimesi, kelle baasil saavad tekkida finantsteenuste pakkumiseks sobivad väikeettevõtted.

•• Millised paistavad töötleva tööstuse ellujäämisvõimalused?

Loe veel

Praegu on meil väga nõrk tootmise struktuur ja meil ei ole just palju lisandväärtust pakkuda. Siiamaani on Eesti ettevõtetele kehtinud kõige odavam tööots – odav allhange. Peame ennast ülespoole, kõrgema lisandväärtusega tootmise juurde upitama. Võrreldes enamiku Euroopa riikidega on Eesti ikkagi suhteliselt odav tootmismaa, kellel on võimalusi kallimat tootjat välja tõrjuda.

Eelmisel aastal kasvasid Eestis palgad 20 protsenti, aga tootlikkuse poolest oleme Euroopa Liidu tagaotsas koos teiste Balti riikide, Bulgaaria, Makedoonia ja Rumeeniaga. Ilmselgelt on Bulgaaria ja Rumeenia suurema tootmispotentsiaaliga ja nendega on Eestil raske konkureerida.

•• Mis võimaldab tootlikkust suurendada? Kas Eesti inimesed on laisad või on ettevõtete juhid ja omanikud ebakompetentsed?

Muutused peavad algama ikka juhi tasandilt. Tootmine peab olema põhimõtteliselt teistsugune, kui ta Eestis praegu on. Kui soovida olla odav allhankija mingile välismaa suurkorporatsioonile, siis ei saa me endile kallinemist lubada. Kui aga soovime 20-protsendist palgakasvu, siis tuleb tooteid ise välja mõelda ja ise otsida odavat allhanget näiteks Hiinast.

Võib-olla saab olemasolevat tootmist hüppeliselt suurendada, kui otsida sünergiat Eesti ettevõtete vahel. Kuid Hiina nišis ei suuda me võistelda, sest meie tööjõud pole enam ammu nii odav.

•• Kas need Eesti ettevõtjad, kelle najal on seisnud meie praegune majandus, on suutelised uut ja konkurentsivõimelist majandust üles ehitama?

Ausalt öelda pole mul selles osas väga optimistlikku tunnet. Mõned kindlasti leiab. Kuid ka üldises plaanis areng kindlasti toimub.

•• Kust uus kasv meie jaoks alguse saab?

Alguse saab kasv välisnõudluse taastumisest. Majandus on tsükliline protsess, kus tõusud ja langused algavad iseenesest. Muutused võivad toimuda pika aja jooksul. Kui me suudame Eestis euro kasutusele võtta, siis ei saa loota, et meie keskkond on iseenesest nii atraktiivne, et meelitab kõik vajalikud välisinvestorid kohale. Riigil tuleb ette võtta suunitletud samme, et meile sobivad suure lisandväärtuse tootmisele ja ekspordile orienteeritud investorid meid üles leiaksid.

Sobiva tööjõu koolitamine on üks osa sellest. Meil on suur hulk ilma erilise ehituskvalifikatsioonita ehitajaid ning jaekaubandustöötajaid ja ma ei tea, kuidas neid kiiresti mujal sektorites rakendada. Tööjõu puudumine on seni takistanud uute välisinvesteeringute tulekut.

•• Milliste investorite ja ettevõtjate jaoks peab vabu ehitajaid ja poemüüjaid ümber koolitama?

Minul pole vastuseid kandikul ette anda. Nende võimaluste otsimisega tulebki tegeleda.

•• Kus asuvad Eesti jaoks uued turud?

Iga riigi jaoks on põhilised turud tema enda lähimad naabrid. Kuid maailmas kasvab praegu vaid Aasia riikide majandus ja võib-olla tasuks uurida võimalusi nende maade kasvust osasaamiseks. Kuid Euroopa Liidu kaugemates maades tuleks samuti võimalusi otsida. Euroopa peaks olema meie ettevõtjatele kergem, sest valuutarisk on väiksem ja regulatsioonid sarnased.

•• Kas Venemaa võib pakkuda meile lahendust?

Venemaaga on alati seotud nii ohte kui ka võimalusi. Ajalugu on juba tõendanud, et seal äri ajades tuleb üsna kindlasti ette ka suuri krahhe, milleks tuleb valmis olla.

•• Kas Eesti tuleb kriisist pare­mini välja kui Leedu ja Läti?

Läti ja Leedu valisid maksude tõstmise ja eelarvedefitsiidi suurendamise tee. Mingi stimuleeriv toime sellel on, mistõttu majanduslanguse ulatus võib lühiajaliselt kujuneda veidi pehmemaks, kui see muidu oleks, kuid pikaajaliselt säilitatakse võib-olla ebaefektiivsus valitsussektoris ning tulevane kasv võib kannatada.

Kui Eestis kärbitakse väga tugevalt eelarvest investeeringuid, siis tähendab see majandusele lühiajalist suurt põntsu. Teiselt poolt võtavad lätlased ja leedulased tarbimis- ja investeerimisvõimalusi erasektorilt vähemaks ja annavad valitsusele. Kuid pole kindel, et valitsussektor saadud rahaga ka midagi tarka teeb. Kui sellega jäetakse alles valitsussektori ebaefektiivsus, siis see pole otstarbekas. Kui selle rahaga tehakse töötute ümberõpet ja luuakse võimalused uute töökohtade tekkeks, siis võib-olla on mõtet.

Eesti tee on valitsussektori ebaefektiivsuse kärpimine. Sa­mal ajal on kurb, kui selle kärpimisega kannatavad ka avaliku sektori poolt pakutavad elulised teenused, nagu näiteks arstiabi või kui kärbitakse tuleviku arvelt. Samuti ei suuda valitsus oma kärbete puhul esile tuua arengueelistusi, sest kärbitakse igalt poolt ühtemoodi.

•• Selle järgi tundub, et Läti ja Leedu saavad meie ees eelise?

Pikemaajaliselt saab Eesti parema positsiooni. Meil on parem valitsuse rahandusseis, pole nii suurt võlakoormat kukil. Eestis algasid kohanemisprotsessid varem: hindade kohanemine on alanud, mistõttu oleme konkurentsivõimelisemad, kui uus tõus algab. Lätis ja Leedus hinnad maksude tõstmisega endiselt kasvavad ja hindade allapoole kohanemist konkurentsivõime suurendamiseks ei toimu.

•• Kuidas mõjutab euro tulek Eesti võimet kriisist välja tulla?

Kui valitsuse tehtavad kärped ei tule lühiajaliste tegevuskulude ja toetuste arvelt, vaid kasvupotentsiaali arvelt, siis pole see õige hind. Euro vähendab ebakindluse komponenti, kuid muutuma peab majandus nii või teisiti. Rohkem eksporti sisetarbimise suhtes.

CV

Ruta Arumäe

•• Haridus: Tartu ülikool, MA majandusteaduses

•• Töökohad: 2000–2003 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütik. Alates 2003 SEB makroanalüütik

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare