Leedus on majanduses suurem osakaal kaubandusel.

„Kaubanduse suure osakaalu tõttu on meil madalam palk,“ ütles SEB Leedu vanemanalüütik Tadas Povilauskas. „Leedus kasvasid palgad kiiresti linnades ja mujal mitte nii kiiresti.“

Eesti on kogunud tuntust oma IT teenustega.

„Eestis on eelnenud aastatel riik tellinud palju IT töid, kuid nüüd Eesti ka ekspordib IT teenuseid,“ ütles SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor. „See on tegelikult kõigi Balti riikide tee.“

Balti riigid on üksteisest väga sõltuvad, sõltuvamad kui muu Euroopaga võrreldes.

Majandustsükkel on Leedus Eestist 2-3 aastat maas ja Leedus 1,5 aastat Lätist eest. Palgasurvest on Eestis räägitud 3-4 aastat, lõunanaabrite juures on seda alles nüüd seda märgata.

Kui Eestis ja Lätis on teinud investeeringud aastaid vähikäiku, siis Leedus ei kukkunud eelnenud aastatel investeeringud, kuna ehitati Poolaga elektriühendus.

Kui vaadata, kus on Balti riigid EL keskmiselt majanduse kogutoodangu poolest ostujõult, siis Eesti elatustase on 74% EL keskmisest, Leedus 75% ja Lätis 65%.

Oht on selles, et kui elatustase tõuseb, siis võib tulla ette tase, kus enam elatustase ei lähene EL keskmisele, nagu on juhtunud Sloveenias, arutlesid SEB Balti analüütikud.

„Leedu paistab juba päris hea ja on Eestist möödunud,“ ütles Nestor.

„Meil on tulevik küsitav,“ ütles Povilauskas Leedu kohta. „Meie hinnatase on väga madal, kuid kui küsida keskmiselt leedukalt hinnataseme kohta, siis nad ei pruugi leida, et see on Eestist nii palju odavamad. Tervishoid ja haridus on Leedus palju odavam.“

„Mida lähemale päikesele jõuame, seda raskem on päiksele läheneda,“ lausus Nestor EL keskmise kinnipüüdmise kohta. „Oma eluajal 70 aastaselt loodan, et jõuame EL keskmisele tasemele.“

„Me tahane Lätit pigem Eestiga võrrelda, et kas me suudame Eesti kinni püüda,“ ütles SEB Läti makroökonoomika ekspert Dainis Gašpuitis.

Nestor ütles, et tegime hüpoteetilise arvutuse, et kui Eesti majandus kasvab 2% aastast, Läti ja Leedu 3%, siis Leedu mööduks Eestist 2031. aastal ja Läti 2038. aastal.

„Reaalsuses on kasvumäärad üsna sarnased,“ ütles Nestor.

„Leedu elatustaseme osas vaatame kah Eestit ja tahame sama palka kui Eestis või Rootsis, kuid on raske näha, et me suudame Eesti kinni püüda, kui me ei suuda muuta haridust ja varimajandust,“ ütles Povilauskas.

Inflatsiooni veab palgatõus ja teenuste hinnataseme tõus.

Eesti hinnatase 76, Läti 70,8 Leedu 63,4 EL keskmisest. Leedus on probleemiks palju madalama hinnatasemega suure turu Poola lähedus.

„Leedulased käivad Poolas ostmas,“ lausus Povilauskas. „Ma ei tea, mida me saame teha, sest Poola on üks EL madalama hinnatasemega maa. See loob jaekaubanduses konkurentsi. Poola valuutakurss on kah paindlik.“

Demograafilises olukorras on Eesti palju paremas olukorras kui lõunanaabrid. 15 aastaga on Läti kaotanud 18% ja Leedu 19% elanikkonnast ehk vastavalt 427 000 ja 657 000 inimest. Eesti on kaotanud 6% ehk 85 000 inimest.

Leedus tuuakse põhjenduseks, et palgatase on palju madalam Lääne-Euroopast, Suurbritannias kutsuvad pered teisi pereliikmeid järele. Kas see ka nii jätkub, pole nii kindel. Põhjuseks on brexit.

Eesti pluss on see, et elame väga lähedale Soomele. Paljud Eestilased töötavad Soomes, kuid käivad nädalavahetusel Eestis. Ka Soome tööturu olukord avaldab mõju, ning palgataseme lähenemine võib olla kasulik Eestis elada. Ka hinnatase, kinnisvara hinnad, võivad väärika Eestis elamise kasuks.

Leedus ja Lätis kahaneb elanikkond, mistõttu ettevõtjad peavad rohkem mõtlema ekspordile, mitte siseturule. Vilniuses kasvab elanikkond ja mujal Leedus kahaneb kiiresti. Lisaks on migratsioon kõrge, mistõttu võib ka Vilnius hakkama kaotama elanikkonda.

„Kaks nädalat tagasi kohtusin ühe leedukaga, kes 13 aastat tagasi emigreerus Leedust Suurbritanniasse,“ rääkis Povilasukas. „Ta ütles, et sellist Suurbritanniat pole enam olemas kuhu ta läks tööle, mistõttu plaanib emigreeruda Kanadasse.“

Keskmine brutopalk on Eestis lõunanaabritest palju kõrgem - 1146 eurot, Lätis 859 eurot ja Leedus 771 eurot.

Eestis on palgatõususurvest palju räägitud. Palgakasv on olnud suur, ettevõtete kasumid on kahanud või vähe kasvanud. Kiirema majanduskasvuga on ettevõtete kasumid taas tagasi normaalsel tasemel. Olukord pole enam nii kriitiline. See sunnib ettevõtteid suurendama lisaväärtust.

Suurem palk töötajatele tähendab ka ettevõtetele suuremat kulu. Eesti keskmine tööjõukulu 11,3 eurot, Lätis 8 eurot ja Leedus 7,5 eurot tunnis.