Vaatamata sellele, et viimaste aastate uuringud näitavad selget trendi noorte inimeste kasvava tööhõive osas (64% Eesti noortest vanuses 18 kuni 25 saavad regulaarset töötasu), käib sellega käsikäes ka vanemate aktiivsem kogumine noorte inimeste haridustee finantseerimiseks. Kui 2000. aastate alguses alustati lastele rahapuhvri kogumisega umbes algkoolis, siis hetkel alustavad vanemad juba lapse 4-aastaseks saades. Keskmised kogutavad summad aga kasvasid viimase viie aastaga 50% ja hetkel ulatuvad 40 euroni kuus.

„Selleks, et noor saaks pühenduda vaid õpingutele, tähendaks lapse kolme-aastase kõrghariduse omandamise toetamine vanematele umbes 13 500 eurot ehk 500 eurot kuus. Sellise summa kogumine lapse tuleviku kindlustamiseks on täiesti reaalne, kui alustada kogumist võimalikult varakult. Pikk kogumisperiood annab võimaluse säästa rahasumma, mis pere igapäevast majanduslikku toimetulekut vähem mõjutaks. Näiteks, kui kogumisperiood on 18 aastat ning eesmärk on saada lapse täisealiseks saades 13 500 eurot, siis igakuiselt tuleks säästa 50 eurot. Kui lühendada kogumisperioodi 12 aastale, siis sama summa saamiseks tuleks panustada 30 eurot rohkem, ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Eelmisel aastal oli SEB lastekindlustuse lahendusest väljamakstav summa keskmiselt 3422 eurot. Lastele mõeldud kogumislahendusest 81% on just eesmärgiga koguda lapse kõrghariduse nimel.