Euroopa majandus on aeglaselt taastumas. Eesti on suutnud nõrka välisnõudlust kompenseerida suurema sisetarbimisega, kuid Balti riikidest on Venemaa majanduslangusega kõige paremini kohanenud Läti. Eesti peamiste eksporditurgude, Rootsi ja Soome, majandused käivad erinevat jalga.

Eurotsooni majanduskasv kiirenes aasta esimeses pooles ja jätkub prognoosi kohaselt ka teisel poolaastal sarnase tempoga. Saksamaa majandus liigub hoogsalt edasi, Hispaania on üllatanud 3%-se SKP kasvuga ning lõppenud on stagnatsioon Prantsusmaal ja Itaalias.

Hoolimata kartustest ei ole Kreeka kriisist põhjustatud ebakindlus Euroopa makromajanduslikku olukorda tervikuna mõjutanud. Eurotsooni riikide eksporti soodustab euro soodne kurss paljude teiste valuutade suhtes, mis võimaldab aastatel 2015-2017 ekspordil kasvada stabiilse 4,5% tempoga.

Ettevõtete investeeringud on hetkel jäänud veel tagasihoidlikuks. Ebakindel tulevik ja aeglane nõudluse kasv on seni otsuste tegemist edasi lükanud, kuid parem majanduskliima tähendab peagi vajadust ka tootmisvõimsusi kasvatada.

Majapidamiste tarbimine on paljudes riikides tõusuteel, kasvanud on ka uute autode müük. Tarbijakindlus püsib, vaatamata kergele langusele viimastel kuudel, endiselt heal tasemel. Aeglaselt on paranemas ka olukord tööturul, kuigi mitmes Lõuna-Euroopa riigis püsib töötus endiselt kõrge. SEB prognoosi kohaselt kasvab eurotsooni riikide majandus tervikuna sellel aastal 1,6% ja kiireneb seejärel 2% ületavale tasemele.

Eesti kõige olulisemate ekspordipartnerite, Rootsi ja Soome olukord on endiselt väga erinev. Odav kroon ja paranenud välisnõudlus kasvatasid Rootsis esimesel poolaastal nii kaupade väljavedu kui tööstustoodangut , mis alates 2012. aastast olid püsinud suhteliselt muutumatuna. Rootsi kinnisvaraturg on endiselt hoogne ja kasvav rahvastik toetab ehitussektorit ka edaspidi. Kinnisvarahindade kiire kasvu tõttu on rootslased säilitanud ettevaatlikkuse ja majapidamiste säästmismäär püsib kasvanud sissetulekutest hoolimata kõrgel tasemel. Rootsi majandus kasvab sellel aastal 3% ning soodsam majanduskliima Euroopas ja USA-s võimaldab ka 2016. ja 2017. aastal SKP-l tõusta vastavalt 2,8% ja 2,5% võrra.

Soome majandus on pärast kolm aastat kestnud langust saavutanud oma põhja. Sellel aastal jääb Soome SKP samale tasemele eelmise aastaga, kuid 2016. aastaks on oodata 0,9% ja 2017. aastal 1,3% majanduskasvu. Soome majandust pärsib ettevõtete madal konkurentsivõime, telekommunikatsiooni- ja elektroonikasektori sügav langus ja Venemaa majandusolukord. Kümne protsendini küündiv töötus takistab oluliselt sisenõudluse paranemist.

Kuigi eksport ja tööstustoodang on olnud oodatust mõnevõrra nõrgemad, jätab SEB ootused Eesti majanduskasvule hetkel veel 2,2% tasemele. Tugev sisetarbimine on aidanud madalat välisnõudlust kompenseerida ja eksportivad ettevõtted on raskete oludega hästi kohanenud. Paraneva välisnõudluse toel kiireneb Eesti majanduskasv 2016. aastal 2,7 ja 2017. aastal 3,4 protsendini.

Läti ja Leedu jaoks on 2015. aasta esimene pool olnud küllalt erinev. Läti majandus kasvab käesoleval aastal stabiilse ekspordi ja sisetarbimise toel 2,4% ja järgmisel aastal 2,7%, jõudes 2017. aastaks 3,8% tasemeni. Leedut on oodatust enam mõjutanud Venemaa sanktsioonid ja majanduskriis, mistõttu jäi majanduskasv teises kvartalis varem prognoositust oluliselt nõrgemaks, suurenedes vaid 1,3%. Seetõttu oleme langetanud Leedu majanduskasvu prognoosi 2%-le sellel aastal ja 2,8%-le 2016. aastal.

Väljavaated Venemaa majandusele on pärast hiljutist naftahinna järsku langust senisest veelgi kesisemad. SEB hinnangul jääb nafta hind madalale tasemele pikemaks ajaks, mistõttu kahaneb Venemaa SKP käesoleval aastal 4% ja järgmisel 1% jõudes 1,5% kasvuni alles 2017. aastal.

Hoolimata dollari tugevnemisest jätkub USA majanduskasv oodatud kursil. Kuigi Ühendriikide tööstusettevõtted kogevad ebasoodsa valuutakursi tõttu raskusi, näitab teenindussektor üles optimismi ja ka kinnisvaraturg rühib ülespoole. Majapidamiste sissetulekuid turgutab kõrgem tööhõive ja edaspidi ka palgakasv. USA majandus kasvab sellel aastal prognoosi kohaselt 2,4%, 2016. aastal 3,1% ja 2017. aastal 2,6%.

Hiina majanduse aeglustumine toimub meie prognoosi kohaselt järk-järgult ja kontrollitud moel. SEB hinnangul on Hiina aktsiaturul toimuva tegelik mõju majandusele vähene, sest väärtpabereid omavad vähesed jõukad majapidamised. Ka aeglustuv majanduskasv tähendab, et Hiina SKP suureneb lähiaastatel enam kui 6% aastas.

Maailmamajanduse hetkeseisu võib kirjeldada ebalevana – oodatud kasv ei taha alata. Olematud intressimäärad, tõusvad kinnisvarahinnad ja paranenud ostujõud ei ole suutnud majanduskasvu veel piisavalt tagant tõugata. Ettevõtted on uute investeeringute tegemisel passiivsed ja tarbijad kulutuste suurendamisel ebakindlad. Samal ajal on kasvanud närvilisus turgudel, eriti arenevate majanduste suhtes. Hiinas on aktsiaturu langus ja jüaani devalveerimine tõstatanud küsimusi suurriigi majandusstabiilsuse osas. Venemaal on jätkumas sügav poliitiline ja majanduslik kriis, mida süvendab madal naftahind. Hoolimata Kreeka kriisi põhjustatud ebakindlusest on Euroopa majandus senisest kindlamatel jalgadel. Tugev dollar pärsib Ameerika Ühendriikide konkurentsivõimet, kuid võimas siseturg hoogustab majanduskasvu. Kokkuvõtvalt ootab SEB sel aastal ülemaailmse majanduskasvu jõudmist 3,2%-ni ja 3,8%-ni 2016. aastal, mis on maikuu prognoosist veidi madalam.