Aasta oli suhteliselt keeruline. Kuni maikuuni liikusid aktsiaturud ja riskantsemad võlakirjaturud Euroopa Keskpanga jaanuarikuise rahapoliitiliste stiimulite lisamise toel jõudsalt ülesse. Kuid seejärel tekitas globaalsetel turgudel ebastabiilsust Hiina kohaliku aktsiaturu järsk kukkumine ja sealse majanduse aeglustumine, nafta jätkuv hinnalangus ning terve aasta oodatud ja lõpuks detsembris saabunud Föderaalreservi otsus tõsta intressimäärasid. Need ebastabiilsuse allikad on tänaseni turul kõlapinda leidnud, on survestanud aktsiaturgusid kuni aasta lõpuni ja hoiavad lähiajal turge ebakindlana.

Üldiselt vähendasime aasta jooksul paigutusi arenevatele aktsiaturgudele ja see on olnud senini õigustatud. Samuti arenevate turgude sees paigutasime rohkem vahendeid Aasia suunale ja sellega vähendasime nafta hinnast sõltuvate Ladina-Ameerika ja Venemaa osakaalu.

Konkurentidest oleme eristunud ilmselt veidi suurema osakaaluga kõrgema tulususega ettevõtete võlakirjaturgudel ja arenevate riikide kohaliku valuuta võlakirjades. Paraku need paigutused olid aasta lõikes negatiivse panusega tootlusesse, mõjutatuna taas peamiselt nafta hinna odavnemisest ja dollariintresside tõusu ootustest, mis on tõstnud tulumäärasid ehk pärssinud hindasid nendel võlaturgudel.

Teistest pensionifondidest eristume ka ilmselt rohkemal määral aktiivselt juhitud fondide kasutamise poolest, millistele oli aga mööduv aasta suhteliselt keeruline.

Eesoleval aastal näeme veidi halvemaid väljavaateid intressiturgudel globaalselt, milleks on alust majanduskasvu ja inflatsiooniväljavaadete mõõduka kiirenemise tõttu. Kuid globaalsetele aktsiaturgudele peaks samadel põhjustel kujunema taas positiivse tootlusega aasta. Parimat potentsiaali näeme Euroopa aktsiaturgudel, kus on taustaks Euroopa Keskpanga suhteliselt stimuleerivam rahapoliitika võrreldes Ühendriikidega ning kus on majanduses veel möödunud kriiside järgselt näha nõudluse taastumist.

Eesti pensionifondide tulemustele aitas tublisti kaasa dollari vahetuskursi kallinemine euro suhtes, mis tõstis eurosse arvestatult dollarivarade väärtust ja mis seetõttu viis Ühendriikide aktsiaturgudele tehtud paigutused meie jaoks positiivsele poolele. Seevastu Ühendriikide investorid pidid leppima nullilähedase tootlusega kodumaiselt aktsiaturult ja nende välisvaluutades tehtud paigutuste hindasid kahandas dollari tugevnemine. Tagasihoidliku USA aktsiate tootluse põhjuseks võib aga kokkuvõtvalt pidada tugevat dollarit ja nafta hinna nõrkust, mis on tekitanud suuri probleeme kohalikule energiasektorile ja sealtkaudu tervele majandusele, mida ei ole seni veel korvata jõudnud odavamast kütusehinnast saadav võit. Dollari tugevnemine on pärssinud USA suurfirmade võimet majandustulemusi eksporditurgudel parandada. Samuti on suurfirmade tulemuste kasvu aeglustanud arenevate turgude kasvu pidurdumine.

SEB energiline fond teenis mullu 2,7%, progressiivne fond 0,7%, konservatiivne fond -0,7% ja optimaalne pensionifond -1,1%.