SEB: Hanschmidti juhtum on meie jaoks lõpetatud
Hanschmidt selgitas eile Eesti Päevalehes oma kahtlasi tehinguid, rõhutades, et üliodavalt osaluste omandamine Tallinkis ja Haapsalu HMR-is oli osaluse ostja ja müüja vaheline kokkulepe. Samuti polevat SEB auditi hinnangul Ühispank tema tegevusest kahju kannatanud ning tema ei ole seadusi ega reegleid rikkunud.
SEB pressiesindaja Viveka Hirdman-Ryrberg ütles Eesti Päevalehele, et pank on teinud kõik Hanschmidti väidetavate laen-osaluse-vastu tehingute uurimiseks ning juhtum on SEB jaoks lõpetatud. Küsimusele, kas SEB ei leia, et Ühispanga kliendid või kunagised väikeaktsionärid ei vajaks selgitusi Hanschmidti tehingute kohta, vastas ta eitavalt.
Samas on just kõige rohkem küsimusi tekitanud tehingud Ühispanga aktsiatega offshore-firmade kaudu 1990-ndate lõpus kahtlased, kus mitmed Ühispanga n-ö fännklubi liikmed rikastusid.
Ebatavaline otsus
Hirdman-Ryrberg lisas, et Ühispanga mainet Hanschmidti afäär ei kahjusta. “Kuna alustasime kohe sisejuurdlust, näitasime sellega, et oleme mures ja võtame ärieetilisi küsimusi väga tõsiselt,” ütles ta. Lisaks sellele tegi SEB tema sõnul väga ebatavalise otsuse, avalikustades üle-eelmisel nädalal siseauditi tulemused. Eesti Päevalehe andmetel tehti seda Hanschmidti nõusolekul.
Ärimees Heldur Meeritsa hinnangul pole Hanschmidti selgitused veenvad. “Ta väidab küll, et kaks meest võivad vabalt milles iganes kokku leppida, aga mispärast nad just sellise hinnaga osaluste ostu-müügi kokku leppisid?” küsis ta. Näiteks Haapsalu HMR-i omanikud Andres Lipstok ja Toomas Vilosius on Hanschmidtile 25% osaluse kinkimist 10 000 krooni eest põhjendanud sellega, et Hanschmidti teadmisi ja kogemusi tulevikuprojektides kasutada.
“Mina ei tea selliseid kingitusi, isegi mitte selliseid, mis tulevikuäri eesmärgil tehtud. Suurusjärgud on lihtsalt nii suured. Kas Hanschmidti sidemed on tõepoolest sadu miljoneid kroone väärt kapital?” küsis Meerits.
Hanschmidti afääri puhul on Meeritsa hinnangul tegemist pretsedendiga, mille lahendamisest hakkab sõltuma,
millisesse suunda Eesti ärieetika liigub. “See on ühiskonna proovikivi,” ütles Meerits.
Tema sõnul ei rahulda enam avalikkust selgitused, et juriidiliselt oli kõik korras. Äri- ja poliitiline eliit peab võtma vastutuse. “Ma usun, et 1905. aasta revolutsioon ei kordu, aga rahva rahulolematus ja ärritus on väga suureks paisunud ja me ei tea, kuhu see kanaliseerub,” ütles Meerits.
Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ei soovinud Eesti ärieetika temaatikat Hanschmidti afääri valguses kommenteerida.
Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt ütles, et teda Hanschmidti tegemised ei huvita.
Ekspeaminister Tiit Vähi sõnul aga tema ajalehti enne 16. oktoobrit ei loe, seega pole ta arengutega kursis ega soovi neid kommenteerida.
Ärimees Jüri Mõis ütles, et tal pole põhjust SEB auditi ja finantsinspektsiooni uurimuse tulemustes kahelda. “Minu meelest on täna juba tegemist nõiajahiga. Rahvaküsitluste järgi ei saa õigust mõista,” ütles ta, viidates hiljaaegu avaldatud BNS-i ja Faktumi uuringule, mille tulemusena pidas vaid 5% küsitletutest
Hanschmidti selgitusi piisavaks.
Anvar Samost: selgitused jäid ebapiisavateks
Uudisteagentuuri BNS juht Anvar Samost ütles, et Ain Hanschmidti selgitused tema tehingute kohta olid selgelt ebapiisavad, sest põhilistele küsimustele jäi vastamata.
“Hanschmidt on keskendunud küsimuste juriidilisele poolele, mis pole aga kunagi peamine olnud. Eetika on jäänud tagaplaanile. Pole isegi veenvat selgitust sellele, kuidas Hanschmidtist sai Tallinki emafirma Infortari aktsionär,” ütles ta.
Samosti sõnul andis Hanschmidt kunagi meelsasti ajakirjanikele intervjuusid, ja mitte ainult päevakajalistel teemadel, vaid ka seltskonnakroonikatele. “Imelik, et ta praeguse tõsise teema puhul vaikib,” ütles Samost. Ta avaldas kahetsust, et ka SEB kommentaarid on olnud ebapiisavad. “7–8 aastat tagasi oli terve hulk inimesi ja institutsioone, kel olid Ühispanga aktsiad. Nendele võlgneb SEB selgituse, rääkimata pangaklientidest,” ütles Samost.
Ühispankurid
1
Margus Kangro
osalus viru keemia grupis
Margus Kangro, pikaajaline ühispankur, kes lahkus kapitaliturgude divisjoni direktori kohalt tänavu mais. Kangrole kuulub neljandik Viru Keemia Grupist (VKG) – osalus, mis on tagasihoidlikel hinnangutel väärt paarsada miljonit krooni. VKG laenujääk Ühispanga ees oli eelmise aasta lõpu seisuga 85 miljonit krooni. VKG ostis Ühispangalt pankrotistunud Eriõli ja Kiviteri varad 1999. aastal.
2
Arne Malmre
osalus väätsa agros
Ühispanga praegune Paide kontori juhataja Arne Malmre omab aga ligi 8,6 protsenti Eesti edukamate põllumajandustootjate hulka kuuluvast Väätsa Agrost – osalus on väärt vähemalt 10 miljonit krooni. Väätsa Agro on Ühispanga pikaajaline klient, laenujääk oli 2004. aasta lõpus 19 miljonit krooni.
Malmre sõnul sai ta firma osanikuks 1995. aastal. “Väätsa Agro on nii hea firma, et tal on igast pangast võimalik laenu saada olenemata sellest, kas Malmre on aktsionäride hulgas või mitte,” ütles ta.
3
Mart Grünvald
sõbral abiks
Alates 1999. aastast on Hanschmidti hea sõbra Hillar Tederi firma Ühendatud Kapital nõukogu liige Mart Grünvald, kes alustas karjääri Ühispangas 1993. aastal ja kuni tänavu suveni juhtis SEB Venemaa liisingfirmat SEB Russian Leasing.
