Big Data Scoringu juht, LHV panga endine juhatuse liige Erki Kert selgitas, et laenutaotleja peab andmete kasutamiseks esmalt ise loa andma ning arvuti ja algoritmide abil selgubki tõenäosuse protsent, kuivõrd maksuvõimeline potentsiaalne klient on.

Siiani on aga nii SEB ja Swedbank Eesti Päevalehele ja Delfile kinnitanud, et eelistavad laenuandmisel kasutada edasi seniseid vahendeid ja mitte sotsiaalmeediat mängu tuua.
Swedbank Eesti juht ja Pangaliidu juhtatuse esimees Priit Perens ütles, et pangal on juba praegu välja töötatud piisavalt head meetodid, kuidas hinnata klienti ja tema võimekust laenu tagasimaksmisel. "Ma ei eita, et sotsiaalmeedia vahendusel saaks laenusoovija kohta tõenäoliselt täiendavat infot, ent olen üsna kindel, et ka meie täna kasutatavad allikad annavad otsuse tegemiseks piisava teabe. Lisaks on isikuandmete analüüsimiseks sotsiaalmeedia kasutamisel on teatavaid eetilisi probleeme," sõnas Perens.

SEB eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimase sõnul eelistavad nemadki laenuanalüüsis tugineda faktidele, sest selline eelistus on end juba õigustanud - probleemsete laenude osakaal on suhteliselt väike.

"Kuna hetkel ei ole meil ülevaadet, mida kõnealune analüüsimudel endast täpselt kujutab, ei oska selle eetilisust, tõsiseltvõetavust, võimalikke eeliseid traditsiooniliste analüüsimeetodite ees jms kahjuks kommenteerida," ütles Messimas ja lisas, et SEB-l pole vajadustki täiendavate väliste analüüsimudelite kasutamiseks.

Ka finantsinspektsiooni juhend "Vastutustundliku laenamise nõuded" määratleb üsna täpselt, kuidas kliendi laenuvõime hindamine toimuma peaks ning vajadust sotsiaalmeedia kasutamiseks pole:
9.3. Eelkõige kliendilt endalt aga ka ilma krediidiasutuse poolt aktiivse otsinguta usaldusväärsetest allikatest saadud informatsiooni pinnalt ja krediidiasutuse igakordsel otsusel (krediidiasutuse otsese või kaudse kohustusteta kliendi suhtes taoline otsus teha) muudest allikatest järelepäritud informatsiooni alusel hindab krediidiasutus, kas:
9.3.1. Klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust);
9.3.2. Krediidiasutusele laenuandmise otsuse kaalumise perioodil teadaolevate asjaolude põhjal võib oletada, et kliendi maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik;
9.3.3. Kliendi võime laenu teenindada eksisteerib vaatamata tema olemasolevate finantskohustustele.
Erki Kerdi ja Big Data Scoringu õnneks ei keskendugi ettevõte aga üldse mitte Eesti turule siinsete laenutaotlejate vähesuse tõttu. Kerdi sõnul on aga mujal Euroopas nende teenust väga positiivselt vastu võetud ja mitmed kliendid juba nende andmetöötlust kasutavad.