SEB jooksu korraldava MTÜ finantsseis pole kiita. Kas avaliku sektori panus on liiga väike?
2016. aastal korraldas MTÜ kokku 13 heategevusliku eesmärgiga spordisündmust, nende seas ka kaks sariüritust. Üritused on mõeldud kõigile ning nende raames tehakse koostööd näiteks Vähiliiduga, SEB Heategevusfondiga, koolide ja lastekodudega. Võistlusvõimaluste loomiseks, kogemuste saamiseks, treeninguteks ja võistlusteks valmistumiseks ning sportlaste toetamiseks maksis MTÜ välja stipendiume ja toetusi.
Suuremad SÜKK poolt läbiviidud liikumisharrastussündmused olid rahvusvaheline SEB Tallinna Maraton koos Sügisjooksuga, SEB Maijooks, Narva Energiajooks, RMK Kõrvemaa Neliküritus ja Selver Eesti Linnajooksude sari. Kergejõustikus viidi läbi võistlused mitmete legendaarsete kergejõustikutegelaste mälestuseks sh. Martin Kutmani, Gustav Sule ja Heino Lipu mälestusvõistlused ning uue üritusena Pärnu Rannastaadioni Kergejõustikuõhtu.
SEB Tallinna Maraton ja Sügisjooks on suurim rahvaspordiüritus Eestis, mida toetab aastatel 2016-2018 ka Ettevõtluse arendamise sihtasutus. Kõigili nende rahvaspordiüritustel osales 2016. aastal kokku 40 414 inimest. Tippaeg jäi 2014. aastasse, kui osalejaid oli 43 889.
Finantspool nukram
Majanduslikult ei lähe sellisel suuri asju tegeval ühingul aga liiga hästi. Ütlevad nad oma 2016. aasta aruandeski järgmist:
„SÜKK lühiajaliste kohustuste hulk on jätkuvalt suur ning seda kaetakse laenulepingutega ning tulevaste perioodide ettemaksete arvelt. SÜKK netovara miinuse vähendamiseks jäetakse ära mitme negatiivse tulemiga üritused 2017. aastal ning püütakse katta 31.12.2016 seisuga negatiivne netovara tulevaste perioodide positiivse tulemi arvelt."
Netovara oli neil tõesti 2016. aasta lõpu seisuga 220 930 euroga miinuses.
Erinevat tulu teeniti 2016. aastal 1 292 991 eurot, aasta varem oli see summa 1 153 161 eurot. Sellest umbes 470 000 - 480 000 eurot on erinevad annetused ja toetused. Tulu ettevõtlusest oli 2016. aastal 813 833 eurot.
Kulud moodustasid 1 331 587 eurot, kust lõviosa läks erinevatele tegevuskuludele (-724 218) ja suur summa ka sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesteks kuludeks (-477 833 eurot). Tööjõukulud olid 56 118 eurot. Aruandeaasta tulemiks tuli -43 122 eurot. Aasta varem oli ette näidata väike, 5351-eurone, positiivne tulem.
MTÜ-l on laenukohustusi kokku 127 755 euro eest. Aasta varem oli see summa 106 923 eurot.
Kes MTÜd toetavad?
Vaadates otsa sellele, kes toetavad Eestis rahvaspordi suuremate ürituste läbiviimist, siis paraku peab tõdema, et suur koormus on siin erasektoril. Eks nad tee seda missioonitundest ja teadmises, et terved inimsed toovad ettevõttele ja ühiskonnale üldse palju enam tagasi kui põdurad. Tervis on oluline. Kui aga vaadata ülejäänud toetajaid, siis vaatab tihti vastu kurb pilt. Alaliitudel on krooniline rahapuudu, kuid küsimus on, kas Eesti Olümpiakomitee panus on piisav? 2016. aasta 0 eurot on kõnekas summa. Ärileht ei oska siinkohal hinnata teiste panust, kuid selge on see, et avaliku sektori panus võiks siin olla suurem.
Kõige suurem „panustaja" on ikkagi MTÜ enda ettevõtlustulu ehk osavõtutasud (452 781 eurot 2016. aastal) ja reklaamlepingud (356 414 eurot). Just viimane kasvas 2016. aastal oluliselt.
Kuluridade suurimad numbrid on võistluspaiga korraldus (305 080 eurot), ürituste korraldamiskulu (302 444 eurot) ning reklaamikulu (263 018 eurot). Teised kulud on väiksemad, aga neid on omajagu.
Kogu asja ajavad peamiselt juhatuse liikmed Mati Lilliallik ning Renna Järvalt.
