SEB juht Annika Falkengren: ülehindasime interneti võimalusi
•• Eestis on hakatud taas avama pangakontoreid. Kus on tasakaal internetipanganduse ja näost-näkku-panganduse vahel?
Rootsis sulgemise me viis aastat tagasi palju pangakontoreid. See oli suur viga, mis läks meile väga kalliks maksma. Nii usalduse kui ka raha mõttes. Me ei saanud aru, et paljusid asju ei ole inimesed nõus interneti vahendusel tegema. Siiamaani tegeleme selle vea heastamisega ja ütleme klientidele, kui kahju meil selle pärast on.
Eesti olukorda ei oska ma nii täpselt kommenteerida, seda tuleb Mart Altvee käest küsida. (Vaata kõrvallugu – toim.)
•• Millest see viga tuli?
Internetibuumi laineharjal olime selles vallas Rootsi parim pank. Arvasime, et klient tahab meiega suhelda interneti, mitte enam kontori kaudu. Selgus aga, et laenuvõtmine, investeerimisnõustamine, pensionijutt, testamendid ja veel väga palju muud ikka internetis ei lähe.
•• Kui tihti te suhtlete Eesti Ühispanga juhi Mart Altveega?
Sõltub vajadusest. Umbes korra iga kolme-nelja nädala jooksul, kuid minu uks on alati avatud.
•• Kui mõni aasta tagasi räägiti, et Ühispanga ülesanne on Hansapangale järele jõuda, siis mis on praegu, 2006. aastal kõige tähtsam ülesanne, mille olete Mart Altveele andnud?
Kasum ja head kliendisuhted. Ilmselt ei ole nähtavas tulevikus mahu mõttes reaalne Hansapangale järele jõuda. Ja see ei saa ka olla eesmärk omaette. Tähtsamad on kasumlikkus ja efektiivsus.
•• Kas Mart Altvee püsib teie püstitatud kasumigraafikus?
SEB Eesti Ühispank edestab meie plaane. Nad töötavad väga hästi.
•• Üldmulje on, et Hansapank on tunduvalt iseseisvam kui Eesti Ühispank.
Sõltub sellest, kuidas asjale läheneda. Vaatame, mis siis juhtub, kui nad vahetavad Hansapanga nime Swedbanki vastu…
Sekkub Ola Thoren, SEB-i avalike suhete juht: Nad on korduvalt öelnud, et Hansapanga nimi jääb alles.
Annika Falkengren: Ah et ongi niimoodi öelnud? Huvitav, ma ei teadnudki. Aga kui rääkida Ühispanga iseseisvusest, siis kahtlemata ei ole ju enam tegu eraldi pangaga. On asju, mida otsustakse Stockholmis, ja asju, mida otsustatakse Tallinnas.
•• Mida otsustatkase Stockholmis ja mida Tallinnas?
Kui näiteks Mart Altvee tahaks osta uue panga, minna mõnele uuele turule, ületada etteantud krediidilimiiti, siis tuleb tal tulla Stockholmi. Enamik asju, mis puudutavad Eesti turgu. otsutab aga tema, näiteks uute kontorite avamine.
•• Millised on reeglid, mida üks Rootsi pangajuht tohib kommenteerida ja mida mitte?
Üldiselt ma ei kommenteeri poliitikaküsimusi. See ei ole kirjutatud reegel, vaid lihtsalt väga üldine Rootsi tava, mis ei puuduta ainult SEB-i.
•• Mis on siis nende valimiste olulisemad majandusteemad?
Näiteks tööpuuduse küsimus. Rootsi majandusel läheb väga hästi, arvud lähevad ülesmäge, aga samas pole tööpuudusega olnud erilisi paranemise märke. Arutelu selle üle käib väga tuliselt. Euroraha tulemine või mittetulemine pole aga üldse kõneks.
•• SEB-ist räägitakse kui Wallenbergide perekonna käepikendusest...
Wallenebergid on kaudselt meie suurimad omanikud. Selle “Wallenbergide panga” jutuga on kummalised lood. Loomulikult teatakse meid selle nime all, aga mulle endale tundub samas, et oleme äkki seda seost isegi liiga vähe tutvustanud. Tegelikult on ju SEB-i ja Wallenbergide perekonna ajalugu väga põnev, värvikas ja mis salata, ka selline, mille üle uhkust tunda. Kindlasti ei ole SEB aga Wallenbergide “käepikendus”.
•• Wallenberge on aeg-ajalt süüdistatud liigses mõjus Rootsi majandusele.
Nad on edukad ja pikaajalised investorid Rootsi panganduses ning tööstuses. Ja see on väga hea.
•• Kui tihti te Marcus Wallenbergiga ehk oma otsese ülemusega kohtute?
Näete, see uks seal (Annika Falkegren osutab oma kabineti teisest otsast paistavale rohelise nahaga ülelöödud uksele – toim), see on tema kabinet ja igapäevane töökoht. Nii et väga tihti.
•• Mis on lähituleviku SEB-i suur uudis? Ühinete kellegagi, võtate midagi üle?
Ma arvan, et lähiaastatel ei tule nii suurt uudispommi, nagu oli näiteks mõne aasta tagune SEB-i ja Swedpanga ühendamise kava. Mingeid ülevõtmisi ja uutele turgudele minekuid ikka on, aga midagi tõeliselt suurt hetkel ei ennusta.
•• Endine Ühispanga juht Ain Hanschmidt on öelnud, et muidu oli koostöö Stockholmiga suurepärane, ainult et tema oleks eelistanud kiiremat Venemaale minekut.
Vene suunal me liigume tõepoolest ettevaatlikult ja samm-sammult. Tollel ajal, millest Ain Hanschmidt ilmselt räägib, oli üheks põhjusi ka see, et olime 1998. aastal kaotanud Venemaal suure hulga raha. Kuid hiljuti omandasime PetroEnergo panga Sankt-Peterburgis.
•• Mida arvate Ain Hanschmidti karjäärist pärast Ühispangast lahkumist – tema, panga ja Tallinki vahelistest seostest?
Me uurisime seda ja meie jaoks on asi lõpetatud. Me ei leidnud midagi juriidiliselt ebakorrektset. Samas on loomulikult õigustatud küsida, kuidas on võimalik, et ametist lahkudes saab pangajuht korraga väga-väga suure osaluse firmast, mis oli tema juhitud panga klient. Aga veel kord: meie jaoks on asi lõpetatud.
•• Targad inimesed teevad ikka asju juriidiliselt korrektselt. Mida teie kavatsete teha, et edaspidi selliseid asju ei juhtuks?
Ma ei saa loomulikult anda garantiid, et selliseid asju tulevikus ei juhtu. Kuid me arendame oma sisekontrolli ja järelevalvet.
* * *
Falkengreni karjäär: Esimene SEB naisjuht
•• Annika Falkengren on 44-aastane. Tema esimene töökoht oli 18-aastaselt suvetööl ühes SEB-i kontoris. Sealtsaadik on tema karjäär kulgenudki ainult SEB-is, suurema osa ajast trader´ina.
•• SEB-i presidendiks sai ta 2005. aastal ja on seega esimene naine sel positsioonil. Falkengren ise tõstab esile fakti, et vaatamata Rootsi muidu progressiivsele mainele naisjuhtide osas, näitab statistika, et viimastel aastatel on neid hoopiski vähemaks jäänud.
