SEB: kas me tegelikult ikka teame, mis seisus riigi majandus on?

 (18)
Tallinna Sadama avalik aktsiapakkumine
Tallinna Sadama avalik aktsiapakkumine Swedbanga kontorisFoto: Jaanus Lensment

Kuigi majanduskasv püsib jätkuvalt kiire, põhjustab varasemate perioodide statistika ulatuslik ümberhindamine ebakindlust selles osas, kas me ka tegelikult teame, millises seisus riigi majandus on, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Värskelt avaldatud andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta II kvartalis näitavad, et majandus püsib heas hoos. Võrreldes I kvartaliga majanduse kasvutempo koguni kiirenes, tõustes aastavõrdluses 3,7%ni. Tugeva panuse kasvu andis elavnenud eksport, mis suurenes ligi 6% jagu. Tubli hüppe tegid seejuures nii kaupade kui teenuste eksport. Esimene neist suurenes 5% võrra, mis on tervitatav muutus – nimelt oli I kvartalis kaubaeksport 2,5% võrra languses. Eelkõige aitas kaubaeksporti kasvatada kütuse, puittoodete ja valmismajade müük. Viimastel aastatel kipub kaubaekspordi kasvu ületama teenuste müük välisresidentidele. II kvartalis suurenes teenuste eksport välisriikidesse lausa 7,7% võrra. Vaatamata sellele, et ka import kasvas 7%, küündis netoeksport ehk ekspordi ja impordi vahe jooksevhindades üle 230 miljoni euro. Sarnaselt I kvartalile mõjutas majanduskasvu tugevalt taas varude suurenemine, kuid siiski eelnevast väiksemas mahus.

Kui I kvartalis jäi ootustele alla eratarbimise kasv, siis nüüdseks on Statistikaamet oma varasemat hinnangut pisut revideerinud, tõstes selle 2,8%lt 3,8%ni. Veelgi jõulisem oli majapidamiste tarbimine II kvartalis, kui see suurenes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 4%. Eelmisel aastal prognoosituga võrreldes on inimesed olnud igapäevakulutuste tegemisel siiski pisut tagasihoidlikumad. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurendas küll paberil majandusse voolava raha hulka, kuid tegelikkuses on paljud inimese käitunud miinimumi määramisel konservatiivselt ja on pigem valmis saama riigilt järgmisel aastal suurt maksutagastust, kui riskima võimalusega tulumaksu hoopis juurde tasuda. Lisaks püsib kõrge majapidamiste säästmismäär, mis pikas perspektiivis majanduse siiski tugevamaks muudab.

Majanduskasvu veab endiselt ehitus

Vaadates sisemajanduse kogutoodangu kujunemist tootmismeetodi järgi, andis oodatult kõige tugevama panuse majanduskasvu ehitussektor. Võrreldes 2017. aasta II kvartaliga suurenes seal loodud lisandväärtus lausa 17%. Seejuures on ehitus olnud majandus­kasvu peamine vedaja juba 2016. aasta lõpust saadik, ainsaks erandiks 2017. aasta IV kvartal, kui IT sektori panus oli pisut suurem. Kuigi III kvartali andmetega ehitusturu kohta läheb veel aega, võib eeldada, et sellel aastal sai mahtudelt ületatud isegi 2007. aasta buumiaegne tase. Väga head olud tööturul koos soodsa demograafilise olukorraga on olnud vesi elamuehituse veskile ja iga arendaja proovib tänasest situatsioonist maksimaalset kasu lõigata. Lisaks on käigus hulk olulisi riigi tellimusel teostatavaid ehitusprojekte, mis valdkonna tähtsust sisemajanduse kogutoodangus paisutavad. Samas on selge, et tänane tempo on ajutine ja juba mõne aasta pärast võivad ehitusmahud jääda oluliselt tagasihoidlikumaks.

Tubli tõuke majanduskasvule on tänavu andnud töötlev tööstus. Nagu rõhutas ka Statistikaameti pressiteade, oli selle panus majanduskasvu viimase kolme aasta suurim. Kui I kvartalis suurenes töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus 4,8%, siis II kvartalis 5,6% võrra. Konkreetsetest tööstusharudest on lisandväärtuse kasv olnud tänavu kiirem elektriseadmete tootmises ja masinatööstuses. Samas on lisandväärtus märkimisväärselt kahanenud sellistel olulistel tegevusaladel nagu puidu- ja toiduainetööstus. Et suurem osa Eesti tööstustoodangust eksporditakse, siis sõltub töötleva tööstuse väljavaade meie kaubanduspartnerite käekäigust. Peamiste sihtriikide kohta tehtud majanduskasvu­prognoose uskudes, võib edaspidi tööstuse kasv siiski aeglustuda. Samas on näiteks Põhjamaade puhul paljud sinna eksportivad ettevõtted seotud palju ulatuslikemasse väärtusahelatesse, mistõttu võib neid Soome või Rootsi sisenõudluse asemel mõjutada hoopis olukord USAs või Hiinas.

Teised olulised tegevusalad, mis tänavu mõlemas kvartalis majanduskasvule hoogu andnud, on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus ning IT valdkond. Neist esimene hõlmab endast palju erinevaid elualasid alates reklaamibüroodest, lõpetades teaduslaboritega, kuid eelkõige väljendab selle valdkonna kasv just ehitussektoriga seotud ettevõtete nagu inseneri- ja arhitektuuribürood edukat käekäiku.

Majanduskasvu hindamine aina keerulisem

Loe veel

Koos viimase kvartali tulemustega, avaldas Statistikaamet revideeritud andmed 2014-2017. aasta kohta. Kuigi ka varem on revisjonid SKP statistikat oluliselt muutnud, on seekordne ümberhindamine eriti ulatuslik, seda just 2016. aasta osas. Mõeldes end tagasi toonasesse ajajärku, edenes Eesti elu küllalt hästi – palgad kasvasid kiirelt, tööhõive aina suurenes ja meeleolu majanduses oli üsna optimistlik. Küll ei tahtnud see positiivne foon kuidagi kokku käia SKP statistikaga, mis esialgu vaid 1,6% suurust majanduskasvu mõõtis. Hilisemate ümbervaatamiste tulemusena tõusis hinnang küll 2,1%ni, kuid jõuka Euroopaga konvergeeruda sooviva väikeriigi jaoks oli see endiselt vähevõitu. Nüüdse revisjoni tulemusena tõsteti hinnang 2016. aasta majanduskasvule aga lausa 3,5%ni, mis tähendab, et tegelikkuses läks Eesti majandusel väga hästi. Muuhulgas selgus, et varem arvatud investeeringute languse asemel, kasvasid need 2016. aastal hoopistükkis 3% jagu. Tubli lisapanuse sai ka ekspordistatistika.

Kuigi kahtlemata ei rõõmusta taolised kõikumised ühtegi majandusprognoose koostavat analüütikut, siis tegelikkuses on hinnangute taolise erinevuse mõju palju ulatuslikum. Nagu tõi oma kommentaaris esile Eesti Pank, oli valitsuse heldema eelarvepoliitika üks ajenditest just aeglane majanduskasv, mida riigi suuremate kulutuste abil sooviti käima tõmmata. Nüüdseks oleme aga teada saanud, et erguteid sooviti süstida vägagi elujõulisele majandusele. Avaliku sektori kulutuste suurendamine ajal, kui majandusel läheb niigi hästi, tekitab ebatervet konkurentsi ressursside pärast ja võib pikas plaanis majandusele hoopis kahju teha.

Hüplik statistika ei ole seotud ilmselt mitte seda koostavate statistikute pädevuse, vaid andmekvaliteediga. Registripõhiste andmete kasutamine ei ole veel piisavalt ulatuslik ja alati ka võimalik. Ettevõtjate motivatsioon Statistikaameti päringutele vastamisel on aga olnud ajas pigem kahanev ja selle tulemusena hinnanguvead ka sünnivad. Et olukorra imelist paranemist lähitulevikus pole loota, tähendab see paraku vajadust suhtuda SKP statistikasse teatava skepsisega ja rakendada reaalse majandusolukorra hindamiseks teisi numbreid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare