Kuu aega kestnud sotsiaaleksperimendi tulemusel sai pensionist elada vaid üks osalejatest, ETV+ saatejuht Andrei Titov.

“Kui tänased pensionärid on üles kasvanud kultuuriruumis, kus raha üle oli kontroll ja elati kokkuhoidlikult, siis tänane tööealine on harjunud teise elustandardiga,” ütles SEB Elu – ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst panga pressiteate vahendusel. “Tänased 30-, 40- 50-aastased naudivad elu võimalusi, tarbivad rohkem ja lubavad endale seda, mida vanemal generatsioonil pole võimalik olnud. Sellest elukvaliteedist ei soovita loobuda ka pensionipõlves.”

“Selles seisnebki tuleviku pensionilõhe raskus, kuna 60% sissetuleku langus pensionieas ei võimalda hoida senist elustandardit,” märkis Holst. “Et tulevikus pensionikrahhist tulenevate maksude tõusu vältida, tuleks praegu tegeleda pensionisüsteemi fundamentaalsete parandustega.“

SEBi tähelepanekud eksperimendist:

  • Ootused pensioni osas on ebarealistlikult kõrged ja suure sissetuleku langusega on keeruline kohaneda. SEB Pensionivalmiduse uuringust selgus, et pensioniks soovitakse üle 90% pensionieelsest palgast. Riiklik pension ja II sammas aga annavad tulevikus vaid 40% pensionieelsest sissetulekust. Üle 50% uuringus osalenud pensionäride hinnangul oli toimetulek elatusraha vähenemisega pensioni­eas väga keeruline.
  • Kõik teavad, et ettevalmistus pensioniks on tähtis, kuid koguma hakatakse liiga hilja. Ainult 15% uuringus osalenud tööealistest kogub täiendavalt oma pensioniea finantseerimiseks. Samas näitab uuring, et kuni 45 eluaastani on pensioniks täiendav kogumine finantsprioriteetides viimasel kohal.
  • Loodetakse liialt pensioni alternatiivsete sissetulekute peale. Uuringust selgub, et erinevate sissetuleku alternatiividega arvestamine langeb märgatavalt, kui inimene saab vanemaks. Vaid kolmandiku pensionile jäänutest jätkab tööl käimist ja sama palju on realiseerinud oma kinnisvara ja elab koos oma lastega.

Projekti käigus tehtud iganädalased videoblogid on saadaval aadressil seb.ee/pensionivalmidus.