Esialgsetel andmetel jäi Eesti majanduskasv esimesel poolaastal sama aeglaseks kui mullu. Majanduskasvuks oli 1,1%. Aeglase majanduskasvu põhjusteks on suur kapitalikulutuste langus ja kaubavahetuse puudujäägi kasv.

Teise kvartali 0,6% majanduskasvu põhjuste osas on septembrini ebakindlus, rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. „Kas kapitalikulutused on endiselt suures languses? Milline on aktsiisitõusu mõju eratarbimisele,“ küsis ta.

Nõrga esimese poolaasta tõttu alandas SEB 2016. aasta majanduskasvu prognoosi 1,7%ni.

Teises poolaastal ootab SEB Eesti majanduskasvu kiirenemist. Võrreldes mullu esimese poolaastaga kasvas tänavu esimesel poolaastal kapitalikaupade import 14%. Tavapäraselt viitab kapitalikaupade impordi suurenemine investeeringute kasvule, mis peaks juba majanduskasvu statistikas välja paistma, kuid ei paista, mis on statistika omapära. Investeeringute suurenemisele viitab ka ettevõtete laenumahtude ligi kaheksa protsendine kasv aasta algusest.

Eesti eksport on paranenud ja tulevatel aastael on Eesti ekspordivõimalused väga head. Esimeses kvartalis kasvas Eesti päritolu kaupade eksport aastaga kolm protsenti ja teises kvartalis 6,5%. Ekspordi kesine kasv ei ole vaid Eesti mure, vaid sarnane olukord valitseb kogu Euroopas.

Ekspordist kiiremini on kasvanud import, mis suurendab kaubavahetuse puudujääki ja vähendab SKTd.

Peamiste sihtriikide majanduskasvu tõttu ootame lähiaastatel ligi nelja protsendist ekspordikasvu, ütles Nestor.

Tööjõuturg on tugev. Esimese kvartali palgakasv oli kaheksa protsenti, teises kvartalis 7,6%.

„Pikaajaline palkade kasv kasumite arvelt peab lähiajal lõppema – eeldame hetkel pehmet kohandumist,“ ütles Nestor.

SEB prognoosi kohaselt kasvab majandus tuleval aastal 2,4% ja 2018. aastal kolm protsenti. Tänavune inflatsioon peaks olema 0,1%, kuid tuleval aastal kiirenema 2,1 protsendile ja ületuleval aastal juba 2,5 protsendile.

Eile alandas Swedbank Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi 2,0 protsendilt 1,5 protsendile.