SEB prognoosib: sel aastal hakkavad hinnad uuesti tõusma
Olulise panuse tööstustoodangu vähenemisse andis elektri- ja soojusenergia tootmine ja mäetööstuse tegevusala, mis kogu tööstustoodangust moodustavad pea kümnendiku ja mis 2015. aastal eelnevaga võrreldes vastavalt 13% ja 5% võrra kahanesid.
Samas puudutas langus ka töötlevat tööstust, kus toodangumaht kahanes protsendi võrra. Probleemide ulatust peegeldab asjaolu, et tootmist vähendas 14 töötleva tööstuse 23-st harust.
Puidutööstus õilmitseb
2015. aastat töötlevas tööstuses kujundasid peamiselt kolm tegurit: puidutööstuse hüppeline kasv, kukkumine elektroonikatööstuses ja toorainehindade madalseis. Aasta positiivseim trend oli vaieldamatult puidutööstuse kiire kasv.
Tööstusharu tänane edu põhineb varasematel aastatel langetatud otsustel. Puidutööstuse poolt tehtud investeeringute osakaal töötleva tööstuse koguinvesteeringutest on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud.
Kui 2013. aastal oli vastav osakaal veel 15%, siis 2014. aastal 20% ja eelmise aasta esimese kolme kvartali põhjal koguni 30%. Võrreldes perioodiga 2014 jaanuar-september suurenesid tööstusharus tehtud investeeringud koguni 70%, mis viitab asjaolule, et suure tõenäosusega ootab puidutööstust ka edukas 2016. aasta.
Puidutööstust on toetanud tugev eksport Skandinaavia ja Saksamaa suunal, mida omakorda on kannustanud aktiivne kinnisvaraturg. Puidutööstuse toodangu peamises sihtriigis Rootsis suurenesid ehitusmahud eelmise aasta esimese 11 kuu jooksul aastavõrdluses 14%.
Elektroonikatööstus kiratseb
Peamiseks põhjuseks, miks tööstustoodang 2015. aastal vähenes, tuleb lugeda elektroonikatööstuse langust. Kuigi puidutööstuse osatähtsus on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud ja elektroonikatoodete tootmisele pea järele jõudnud, moodustab viimane täna siiski suurima osa töötleva tööstuse kogutoodangust ja seega mõjutab tööstusharu käekäik tugevalt ka üldnumbrit.
Vaadates elektroonikatööstuse näitajaid pikemal ajavahemikul, ei ole tegelikult põhjust arvata, et haru domineeriv suurtootja oleks sattunud raskustesse või Eestis tootmist vähendamas. Pigem on põhjuseks 2014. aasta teises pooles toimunud ootamatult järsk kasv, mis võrdlusbaasi kõrgele tõstis.
Et haru tootmismaht oli tavapärasest kõrgemal ka eelmise aasta esimestel kuudel, võib sama baasefekt tööstustoodangu kasvu mõjutada ka selle aasta alguses. Samas viitab detsembris järsult suurenenud uute tellimuste hulk, et ka 2016. aasta alguses võib harus oodata aastakeskmisest suuremat tootmismahtu.
Kolmas tegur, mis 2015. aasta tööstustoodangu mahtu kujundas, oli keemiatööstuse tõsised raskused, mis puudutasid valusalt eelkõige Ida-Viru regiooni. Maailmamajandust raputav toorainete, sealhulgas nafta, hinnalangus avaldas 2015. aastal mõju ka mitmele Eesti tootjale, kes olid sunnitud tootmiskuludele alla jääva hinnataseme tõttu tegevust koomale tõmbama. Lisaks põlevkivitööstusele puudutasid kärped ka väetisetööstust.
Odav kütus aitab säästa
Negatiivsed ekspordinäitajad viitavad, et kahanenud on ka mõnede keemiatööstuses toodetavate ehituskaupade toodang, mida on mõjutanud Venemaa majanduskriis – mille peasüüks omakorda madal naftahind. Soodsatel toorainehindadel oli Eesti jaoks ka oluline positiivne mõju – ilma kütusehindade languseta poleks me kindlasti näinud niivõrd kiiret eratarbimise kasvu. Odav kütus aitas kulusid säästa ka paljudel teistel tegevusaladel.
Tööstustoodangu uute tellimuste indeks viitab tootmismahu tõusule 2016. aasta alguses. Lisaks suurele kasvule elektroonikatööstuses, puudutab toodangumahu tõus ka elektriseadmete ning muude masinate ja seadmete tootjaid, samuti tekstiilitööstust ja haagisetootjaid.
Koos tellimuste arvu suurenemisega on paranenud ka tööstussektori kindlustunde indikaator, mis viitab, et toodangukasv võiks olla jätkusuutlik. Olukorra paranemist tööstuses toetab mitmete kaubanduspartnerite impordinõudluse prognoositav suurenemine ja Venemaa majanduslanguse aeglustumisest tingitud negatiivse võrdlusefekti taandumine.
Deflatsioon jätkus jaanuaris
Eesti majanduse deflatsioon jätkus ka uue aasta esimesel kuul. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga alanesid keskmise tarbija kulutused 0,6%. Kõige enam mõjutas tarbijahinnaindeksi langust 5,4% võrra odavam transport, millest omakorda poole andis 7,2% odavnenud mootorikütus.
Varasemaga võrreldes on märkimisväärselt odavnenud soojusenergia (aastavõrdluses -12%) ja ka toiduained olid jaanuaris aastatagusega võrreldes pea protsendi võrra soodsamad.
Hoolimata jaanuari deflatsioonist peaks käesoleva aasta jooksul marginaalne hinnatõus siiski taastuma. Oma panuse annavad sellesse nii aktsiisitõusud kui erinevate vabaajateenuste ja -kaupade osatähtsuse tõus tarbijate ostukorvis.
