SEB rikkaimate klientide üksuse juht innustus oma väärtpaberiportfelli juhtimisest
Septembri alguses sai SEB privaatpanganduse 15 töötajaga üksus endale uue juhi. Varem oli Jaanus Kaik tegev SEB ettevõtluspanganduse valdkonnas, kuid isikliku väärtpaberiportfelli juhtimine sai valiku tegemisel määravaks.
Miks otsustasite privaatpanganduse üksuse juhi ameti kasuks?
Olen töötanud kolme tööandja juures, millest viimased 14 aastat SEB Pangas. Alustasin krediidianalüütikuna krediidivaldkonnas, jätkasin äriklientide osakonna juhatajana jaepanganduse valdkonnas ning viimased aastad töötasin korporatiivklientide osakonna juhataja asetäitjana.
Peamise ülesandena vastutasin keskmise suurusega ettevõtete segmendi klientide eest. Seega kõik need 14 aastat olen teinud tööd erinevate äriklientidega, aga mitte kunagi eraklientidega. Suure organisatsiooni plussiks on asjaolu, et alati on võimalik leida uusi tegevussuundasid, kus ennast rakendada. Minu peamine motiveeriv faktor on üsna lihtne asjaolu - töö peab meeldima ja olema vaheldusrikas. Üldiselt ei lange soov ametit muuta ja tegelike võimaluste avanemine kokku, seega vahel peab olema natuke kannatust, aga võimaluse avanedes kaalusin ma uut töösuunda tõsiselt. Kuna olen juba üle 20 aasta ka oma isiklikku väärtpaberiportfelli hallanud, siis oli ka see uue ameti valikul määravaks – mulle meeldib uus valdkond ja SEB on selles valdkonnas ka tugev! Tänaseks olen juba uues ametis mõningat aega töötanud ja tunne on tehtud valiku osas hea.
Mida plaanite privaatpangas muuta?
Teenuse osas ei plaani oluliselt midagi muuta, kuna SEB privaatpanganduse teenus on minu arvates Eesti parim. Korvpallist paralleeli tõmmates ei ole mõistlik vahetada väljakul hästi mängivat tiimi. Minu enda korporatiivpanganduse taust loob küll arvatavasti juurde olukorra, kus privaatpangandus saab juurde uusi kliente äripoolelt nagu ka võimaldab see luua parema koostöö juhul, kui meie privaatpanganduse klient soovib koostööd mõne muu SEB äriüksusega. Sellisel juhul aitame me pangasiseselt luua vastava kontakti ja klient ei pea oma suhet alustama nullist.
Kui palju on privaatpanganduse üksusel töötajaid?
Meie meeskonnas Eestis on 15 liiget - strateeg, haldurid, igapäeva tehingute spetsialistid, laenuspetsialistid ja sekretärid. Piisavalt suur meeskond heaks klientide teenindamiseks. Samas tegutseme tihedas koostöös erinevate äriüksustega nii Eestis, Baltikumis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Kui palju on SEB privaatpangandusel kliente ja hallatavaid varasid?
See on eraldi võetuna SEB ärisaladus. Siiski võib öelda, et meie ambitsioon on teenindada SEB turuosale vastavat privaatpanganduse segmenti, mis võiks olla 25-30% turuosaga, ning teha seda kõrge kvaliteediga.
Mis tingimustele peab klient vastama, et saada privaatpanganduse kliendiks?
Näeme ise, et suudame lisandväärtust pakkuda kliendile kelle finantsvarad on suuremad kui 100 000 eurot. Sellisel juhul on kliendil kasulik privaatpanganduse teenuse peale mõelda.
Mis see läheb aastas maksma?
Meil on erinevad võimalusi sõltuvalt teenuse sisust. Privaatpanganduse teenuse kuutasu on alates 32 eurost kuus ja kui suureks see võib kasvada oleneb portfelli mahust. Lisainfo leiab kodulehelt.
Kui palju võiks Eestis privaatpanganduse teenusel olla turgu?
Minu hinnangul ja tugevalt üldistades võiks Eestis olla privaatpanganduse teenuse vajadustega inimesi 6000 – 7000. Võttes arvesse ka rikkuse kasvu lähema 10 aastaga, võiks see arv kasvada isegi kuni 10 000-ni. Ühesõnaga on see kliendisegment piisavalt suur, et sinna oleks võimalik kuuluda ja ka piisavalt väike, et kliendil oleks mõtet sinna kuuluda.
Milline on keskmine SEB privaatpanganduse klient?
Oleme kogenud, et tegu on keskealise või vanema kliendiga, kes on saavutanud oma varasema töö või ettevõtlikkusega piisava likviidsete varade mahu ja on huvitatud selle väärtuse säilitamisest ning kasvatamisest tulevikus. Loomulikult on ka erandeid, aga üldiselt vanuselise skaala mõttes on pigem tegu keskealise inimesega. On ka kliente, kes hetkel huvituvad eelkõige mugavusteenusest, kuid näevad pikemas perspektiivis vajadust varade kasvatamiseks.
Mis teenuseid privaatpanganduse kundedele pakutakse
Oluline on mõista, et sellest hetkest alates, kui inimesel on kogunenud teatud kogus „rikkust“ likviidsete varade näol (näiteks 80-100 000 eurot), „tekivad“ tal mõneti teistsugused vajadused kui on seda taolist vara mitte omades. Näiteks tekib vajadus oma likviidseid varasid säilitada ja nende väärtust tulevikus kasvatada, st minimaalselt võiks vara väärtus vähemalt inflatsiooni vastu kaitstud olla ja säilitada aastatega oma ostuvõimet.
Traditsiooniliselt on kujunenud nii, et suurem finantsvara maht tingib laiendatud vajaduse investeerimislahendustes ning paindlikkuse vajaduse finantsteemadel. Oleme ka kogenud, et privaatpanganduse klient on juba iseenesest keskmiselt rohkem teadlik erinevatest investeerimisvõimalustest. Tõenäoliselt tingib seda asjaolu, et taolise profiiliga inimene omab juba suuremat likviidset varade mahtu ja muretseb selle säilitamise pärast. Aga pakume ka lisateenusena näiteks hoiulaeka kasutamise võimalust, mis näitab, et teenuste ampluaa on lai.
Mida annab privaatpanga kliendiks olemine?
Privaatpanganduse teenuse peamine sisu peitub mõnes sõnas – personaalsus, mugavus, kiirus, paindlikkus. Detailsemalt võttes privaatpanganduse kliendiks olek hoiab aega kokku, kuna kõik panga toimingud on sõna otseses mõttes ühe telefonikõne kaugusel. Tehinguid teostab kliendi eest meie meeskond. Kliendile koostatakse personaalne finantsstrateegia vähemalt kord aastas. Investeerimislahendused on välja töötatud SEB Grupi rahvusvahelise strateegiameeskonna poolt, keda toetab kohaliku vaatega SEB Eesti privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Kliendi ja tema pere kasutuses on oma valdkonna professionaalidest koosnev meeskond, mis tagab kõigi panga igapäevateenuste kättesaadavuse. Võimalus on osaleda erinevatel SEB privaatpanganduse rahvusvahelistel seminaridel, aga ka isiklikult kohtuda näiteks privaatpanganduse strateegiga, et oma varade haldamisega seotud küsimusi arutada.
Professionaalse finantspartnerina võimaldame lisaks personaalsele terviklahendusele nõustamist kindlustuse ja maksunduse valdkonnas. Kogu klienditeenindus toimub privaatselt SEB peamaja 15. korrusel väga mugavates tingimustes koos maja lähedal asuva parkimisvõimalusega.
Pehmemate väärtuse poolelt võib välja tuua erinevad ühised vabaaja veetmise üritused nagu näiteks tenniseturniirid klientide vahel. Meie meeskond on pikaajalise kogemusega ja meie kliendid on öelnud, et see on üks peamisi usalduse võtmeid – klient on panga jaoks tuntud ja ei pea „alustama nullist“ kui inimesed vahetuvad.
Kui palju on SEB privaatpanganduse üksusel mitte-residentidest kundesid?
Privaatpangandus on keskendunud eelkõige Eestis tegutsevatele ning elavatele eraisikutele, mitteresidentide osakaal on minimaalne. SEB Pangas on olemas eraldi äriüksus, mis teenindab mitteresidentidest kliente ja suudab pakkuda tänu spetsialiseerumisele nende vajadustele kõige paremini vastavat teenust.
Kui palju Eesti kliente on läinud SEB Luksemburgi privaatpanganduse kundedeks? Miks nad sinna lähevad?
SEB Luksemburg pakub lisaks ka Family Office teenust, mis on veelgi laiemate võimalustega kui klassikaline privaatpangandus. Tihtipeale soovitakse ka portfelli juhtimisel erinevaid nägemusi ning riskide hajutamist (juhul, kui klient otsib alternatiivset varade paigutamise nägemust just väljaspool Eestit, et riigi asukohaga seotud riske hajutada). Eesti privaatpanganduse seisukohalt tundub ka see meile igati loogiline ja me ei takista kliendi arengut vaid pigem aitame sõlmida ärisuhteid SEB Luksemburgi kontoriga.
Mis on kõige ekstreemsem teenus, mida on kunded soovinud?
Panganduse valdkonnas väga ekstreemsusi ei esine. Oleme aidanud oma klientidel luua suhteid erinevates SEB kontorites välismaal. Meenubki pigem üks hea juhtum, kus meie haldur leppis kokku kohtumise Singapuri kontoris ja Eesti klient sai oma äriasjad seal kenasti käima.
Mis uusi teenuseid/tooteid on plaanis privaatpanganduse klientidele pakkuda?
Alates oktoobrist on SEB privaatpanganduse klientidel võimalik taotleda eksklusiivset MasterCard World Elite krediitkaarti. Lihtsustatult võiks seda nimetada „Musta kaardi maagiaks“, kus kaardi omanikud tunnevad ja teavad selle kaardi omadusi. Tegemist on unikaalse kaardiga, millega kaasneb lisaks tava krediitkaardi võimalustele veel terve rida isiklikke teenuseid ja eeliseid erinevates riikides üle maailma.
MasterCard World Elite krediitkaardist on maailmas saanud kvaliteedi ja privileegi sümbol. Kaardiomanikel on välismaal võimalik pöörduda ööpäev läbi MasterCard Concierge isikliku assistendi poole, kes aitavad näiteks restoranis laua või hotellitoa broneerimisega või hoopis tähtpäeva puhul kingituse ja lillede saatmisega.
Uut krediitkaarti arendades võtsime arvesse nii globaalseid trende kui ka kohalikke teadmisi, et pakkuda oma klientidele kõrge lisandväärtusega ja unikaalseid eeliseid. Näiteks Tallinna Lennujaamas on klientidel võimalik läbida turvakontroll eelisjärjekorras ja saada ka SEB pangakontoris eelisjärjekorras teenindust. Lisaks saab kaardiomanik endale Priority Passi liikmekaardi, mis võimaldab kasutada ärikliendi ooteala rohkem kui 700 lennujaamas üle kogu maailma.
Mis takistab Eestil rahvusvaheliseks privaatpanganduse keskuseks kujunemist?
Tegelikult on see osa küsimusest, et mis takistab Eestil rahvusvaheliseks finantskeskuseks kujunemist? Mulle isiklikult tundub, et need on pigem üldpoliitilised ja majanduslikud aspektid kui midagi spetsiifilist. Kui vaadata välisriigi investori silmade läbi Eestit, siis on siin palju positiivset. Tuleb aru saada, et taoline pilk on rohkem emotsioonivaba kui meie endi oma, kes me Eestis igapäevaselt elame. Väljaspool Eestit resideerivate SEB kolleegid ja kliendid on rääkinud, et nad hindavad Eesti korras riigirahandust, mida me vahel ise peame puuduseks ja ootame suuremat riigipoolset laenuvõtmist. Hinnatakse ka Põhjamaadele sarnast töösse suhtumist, head riskide tajumisoskust, kohalike inimeste inglise keele oskust, lihtsat asjaajamist riigiga (maksudeklareerimine) ja loomulikult IT innovatsiooni – ühesõnaga asju, mida me kõik tegelikult teame. Seega on küsimus, et mida saaks veel paremini teha? Ei tahaks üldlevinud teemasid kordama hakata, vaid võtaksin selle kokku lihtsa põhimõttena – investori- ja ettevõtjasõbralikkus. Mõned nö hügieenifaktorid on siiski ka. Eesti ei saa kuidagi olla rahvusvaheline finantskeskus, kui pole lennuühendusi, sest üldtuntud käibetõde investori vajadusest 2 tunniga investeerimisobjekti asukohta jõudmiseks, peab arvatavasti paika ka meie puhul. Kogu asjaajamine Euroopa ja Põhjala keskustega peab olema mugav ning kättesaadav.
