SEB strateegiajuht Rasmus Järborg: tehisintellekt tunneb end panga maailmas hästi

Kui varem tehti kõik lahe, uus ja kallis suurte ettevõtete ja institutsioonide panganduses, siis nüüd on see muutunud. Kõik hakkab pihta eraisikust klientidest ja ettevõtted päevad neilt õppima, rääkis SEB grupi strateegiajuht Rasmus Järborg Ärilehele.

Rääkisite, et käisite aastaid tagasi Hiiumaal…

Sellega oli naljakas lugu. Olin sadamas ja pidin sõitma Saaremaale. Suutsin jätta võtmed autosse ja uksed lukustada ning sõitsin siis hoopis sõpradega Hiiumaale. Käin igal aastal külas sõbral, kes elab Tallinnas Vabaõhumuuseumi lähedal.

Mida te pangas täpsemalt teete?

Olen strateegiajuht. See on kummaline ametinimetus. Vanasti tegime äriplaane vaid üheks aastaks. 2014. aastal läksime juhatuse esimehe ja paari kolleegiga USAsse Räniorgu. Nägime kui kiiresti kõik muutub. Digitaliseerimine meid ei üllatanud, pigem muutuste kiirus. Tulime inspireerituna tagasi ja otsustasime teha uue pärisstrateegia. 2015. aasta suvel saime valmis strateegiadokumendi SEB visioon 2025. Toonane juhatuse esinaine Annika Falkengren küsis, et kes hakkab kõike siin olevat ellu viima. Ja ütles minule, et võib-olla peaksid sina seda tegema. Saingi uhke ametinimetuse. Hakkasin siis juhtima digipangandust ja praktiliselt kõike peale Balti üksuse, kuna siin olid omad süsteemid. Sinna alla käis äriprotsesside automatiseerimine, suurte andmemahtude analüüs. Vastutan majasisese innovatsiooni eest ja investeerimise eest riskikapitali.

Kes on Euroopa panganduses digitaliseerimises eesotsas?

Euroopas juhivad panganduses digitaliseerimist Rootsi ja Balti riigid. USAs räägitakse sellest palju, kuid pangandusturul on nad kaugel maas. Ameeriklased maksavad ikka tšekkidega ja sularahaga. Me lõpetasime tšekiarveldused 20 aastat tagasi. Panganduses on innovatsioonis ette rebinud Hispaania BBVA, Poolas M-bank ja osaliselt Suurbritannia Barclays. Deutsche Banki, JPMorganit ega teisi suuri panku ei ole kusagil.

Kas kõik teenused, mida pangad välja mõtlevad, on ikka vajalikud?

Kui kümmekond aastat tagasi tegid pangad internetipangad ja hakkasid kontoreid sulgema, pidid kliendid järele tulema. Nüüd on vastupidi. Kuulan mobiiltelefonis muusikat, tellin Uberi ja toitu. Kliendid küsivad, et miks ma ei saa teha mobiilipangas kõike mida tahan. Nüüd nõuavad kliendid meilt, et me käiks ajaga kaasas. Kliendikäitumine on muutnud ja me käime nende järel. SEB loodi ettevõtete pangaks ja on eelkõige ettevõtete pank. Eraisikute teenindamine ehk jaepangandus on meil küllaltki väike. Sellest tulenevalt tehti kõik mis oli cool, uus ja kallis suurte ettevõtete ja institutsioonide panganduses. See on muutunud. Nüüd hakkab kõik pihta eraisikust klientidest. Ja ettevõtetest kliendid peavad neil õppima.

Kuidas robot Aidal läheb? Kuidas kliendid temaga rahul on?

Kõndisime innovatsioonikeskuses mööda seinale maalitud ajajoonest, kus oli kirjas 1874. Sel aastal võttis pank tööle esimese naisterahva, kelle nimi oli Aida. Sestap saigi SEB klienditeenindusrobot nimeks Aida, kus sisaldub nimes ka Aid ehk abi. Oleme robot Aidaga superrahul. Me olime üks esimesi panku maailmas, kes võttis selle tehnoloogia kasutusele. Algul kasutasime seda pangasiseselt salasõnade muutmiseks, kuid nüüd kliendisuhtluses. Rootsis on Aida rootsikeelne, Balti riikides inglise keelne.

Araabiakeelne ei olegi?

IT-firma peab õpetama robotile kõigepealt keele selgeks. Rootsi keel oli maailmas teine või kolmas keel, mis arvutile selgeks tehti. Järjekord oli selline, et inglise, hiina ja rootsi keel ja viimane vaid seetõttu, et meie tundsime selle vastu huvi. Eesti keelt on matemaatiliselt jube raske väljendada. Asi pole selles, et robot on loll, aga inglise keelest saab ta paremini aru.

Kas Aida on rohkem tuleviku kulude kokkuhoiuprojekt, mitte klientide nõutud teenus?

Raha see veel küll kokku ei hoia. See on pigem cool projekt kui midagi, mida kliendid nõuavad. Aida võimaldab meil skaleerida teenuse pakkumist teenindades samaaegselt paljusid kliente. See on rohkem areneva tehnoloogiatiimi rida kui IT oma, et saada selgeks mis on võimalik.

Viimase panganduskriisi ajal ütles üks teravkeel, et viimane kasulik innovatsioon panganduses oli sularahaautomaat...

Inimesed kartsid sel ajal väga oma säästude pärast. Siin on see teisiti, aga Rootsis on sularahakasutus kõvasti muutunud. Kasutame Rootsis väga vähe sularaha. Oleme muutunud peaaegu sularahata ühiskonnaks. SEB on muutunud peaaegu sularahata pangaks. Meil on sularahateenused neile, kes seda vajavad nagu vanemad inimesed, aga meil tegeleb sularahaarveldustega ainult kümme kontorit. See on suur muutus. See on ka turvalisuse teema. Ma asusin SEB tööle umbes kümme aastat tagasi ja siis oli iga nädal lehes, mis kontorit jälle rööviti. Töötajatele oli see kohutav kogemus. Meil on nüüd olemas äpp, kus kõigi kasutaja panga teada olevate telefoninumbrite vahel on võimalik momentaalselt raha üle kanda.

See põhjustas Eestis skandaali, miks pank tahab teada minu telefonis olevaid kontaktide nimesid ja telefoninumbreid...

Olin all klienditeeninduses ja üks esimesi asju, millega kokku puutusin, oli vajadus kinnitada kontaktandmeid. See aitab teenuste pakkumist. Me peame hoolitsema andmete töötlemise ja kaitse eest.

Kas finantstehnoloogia ettevõtted on pankadele pigem hädaks hävitades kasumiteenimise võimalusi või abiks?

Rootsis on lehed väga keskendunud pankadele ja fintechile, pidades neid üksteise vaenlasteks. Pangad ja fintech on väga erinevad. Fintechi ettevõtted on kiired uut katsetama, kuid pankadel on kliendid, kaubamärk ja kapital. See on täpselt, mida fintech vajab. Parem tegutseda koos. Nad näitavad meile justkui taskulambiga, kus kliendid saavad haiget ja me ei ole piisavalt head. Visioon 2025. on kirjas, et me peame nendega koostööd tegema, kuid see käib nende kohta, kes on väga head. Paljud seda ei ole. Neil on värviline logo ja äge nimi, aga nende taga ei ole tehnoloogiat. Ma ei hakka nime avaldama, aga me vaatasime ühte, kes tegeleb inimeste omavahelise laenamise teenusega. Nad palusid klientidel faksiga saata kontoväljavõtteid, lõid andmed Excelisse ja andsid aastas 72 laenu. Ise anname välja kaks laenu sekundis. Meil töötab juba krediidiskoorimise tehnoloogia. Leidsime teise firma, mis on huvitav ja me tahame saada nende partneriks pakkudes nende teenust meie teenuse raames klientidele. Ja kui partner on väga huvitav, siis me investeerime ettevõttesse.

Kas Eestist olete neid leidnud?

Proovisime TransferWise'i aga meid pakuti üle. Palju ettevõtteid on Eesti-Suurbritannia sidemetega. Minu tiimil on laiapõhjaline mandaat, et investeerida ja tegevuspiirkond on Skandinaavia ja Balti riigid. Eesti on Balti riikidest selles osas kõige arenenum.

Kas seda probleemi ei ole, et need ettevõtted ei too raha sisse?

Ise nimetame neid käibeeelseteks ettevõteteks. Väga lihtne on sattuda vaimustusse nende näidatavatest kasvunumbritest, ja sellest kuidas kõik on nendest väga huvitatud. Võime jõuda järeldusele, et see on huvitav, aga liiga nišiäri, mis ei ole meie klientidele huvitav või on neile huvitav, kuid siis me peame pakkuma seda premium-hinnaga teenusena. Meile meeldivad sellised võimalused, mis aitavad meil täna lahendada klientide probleeme või siis tulevikutehnoloogia.

Miks väikelaenu andmine võtab nii kaua aega?

Ei tohiks võtta. Meil töötab Eestis alates novembrist kuni tuhande euro suurustel laenudel algoritmipõhine otsustus. Sageli on probleemiks vanad süsteemid ja protsessid. Vahest teeme me asju liiga kiiresti, räägivad kliendid. Vajutasin nuppu ja oligi tehtud – võiksid olla aeglasemad nupud (naerab). Rootsis oli esimene osa laenukalkulaator, mis näitab kui suurt laenu klient saab endale lubada, ja teine osa on praegu töös, milleks on automaatne eluasemelaenude väljastamine. Kliendid soovivad sageli kontrollida oma laenuvõimet äpi teel ja neile oleks kontoris väga ebameeldiv näost näkku teada saada, et nii suurt laenu ja eluaset nad endale lubada ei saa. Kui kalkulaatori alusel saab laenu lubada, siis jälle ei taha kliendid oma elu suurimat ostu teha äpis, vaid tahavad seda ikka inimesega kas video teel või kontoris vormistada, mitte Aida abil.

Kas finantsturgude poolel on selline oht, et robotid võtavad inimestelt kogu töö ära?

Ikka jäävad kauplejad ja müügiinimesed. Valuutatehingute osas räägime tehingukiiruses nanosekundites. Töö iseloom muutub. Paljus muutub tehingupõhine töö robotipõhiseks. Nõustamise ja analüüsipõhine osa jääb inimpõhiseks. Arvestades aktsiate suuri tehingumahte tuleb kõike automatiseerida. Ühtlasi vähendab see meil operatsiooniriski.

Miks SEB rahvusvahelises ülesehituses on tütarpangad, mitte emapanga filiaalid nagu Nordeal?
Me oleme paljud nendest muutnud filiaalideks. Norra, Soome ja Taani muutusid tütarpankadest filiaalideks. Saksamaal on protsess pooleli.

Rootsi valitsus ei ole õnnelik, et paljude suurpankade peakontor on Rootsis. Kui minnakse filiaalisüsteemile, siis hoiuste tagamine ja liiga suur et ebaõnnestuda tööd keskenduvad ühte riiki. Praegu käib Nordeal Rootsi valitsusega vaidlus. Kui me leiame, et pangad peaksid olema kohalikult reguleeritud, kasutame tütarpanku ja kui mitte, siis filiaale.

Kas SEB Eestis võib emapanga filiaaliks muutuda?
Mul ei ole siinse olukorra suhtes vaadet.

„Me kaalume alati võimalusi,“ kinnitas SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen, kelle sõnul praeguseks ei ole veel otsust langetatud. „Sellised otsused võtavad aega. Me peame kaaluma väga paljusid asjaolusid – grupi huve, majandust, maksundust ja regulaatorit silmas pidades,“ lausus ta.