Kõigis kolmes Balti riigis on teise pensionisamba varad järjepidevalt kasvanud. Juuni lõpus oli nende varade maht kokku peaaegu 7 miljardit eurot - 2,4 Eestis, 2,2 Lätis ja 2 miljardit eurot Leedus. Alates 2008. aastast on varade väärtus kasvanud Eestis 2,5, Lätis 2,3 ja Leedus 2,2 korda.

„Teise pensionisamba varade kasvu põhjal ei saa teha järeldusi leibkondade säästmisharjumuste muutumise kohta. Teise pensionisamba varade kogumist rahastab Eestis ja Leedus osaliselt ning Lätis täielikult riik. Lisaks on Eestis ja Lätis teatud vanuses inimestele teise pensionisambasse kogumine kohustuslik. Leedus on ka teine sammas kõigile vabatahtlik,” selgitas SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas.

Kuigi teise pensionisamba varade maht ja kasvutempo on kõigis riikides sarnane, ilmnevad erinevused, kui võrrelda varade mahtu ühe elaniku kohta. Eestis on see näitaja kõrgeim - 1865 eurot, Lätis 1102 ja Leedus 700 eurot.

„Eesti elanikud on kogunud suurima hulga varasid, sest ajalooliselt on siin keskmine töötasu olnud kõrgem, varade kogumise aeg pikem ja osalusmäär suurem. Leedus on ühe elaniku kohta teise pensionisamba vara kõige vähem, mille üheks põhjuseks on tööealiste inimeste väiksem osalusmäär,” sõnas Messimas.

„Siiski ei suuda esimesest ja teisest pensionisambast saadav sissetulek katta elustandardi säilimiseks vajalikku sissetulekutaset, mis on soovituslikult umbes 65 protsenti enne pensionile jäämist saadud sissetulekust. Esimesest ja teisest pensionisambast saadav igakuine pension on erinevates vanuse- ja sissetulekurühmades erinev. Eestis annavad esimene ja teine pensionisammas kokku keskmise palga puhul 40-protsendilise asendusmäära. Seega peaksid pered koguma aktiivselt ka täiendavaid varasid,” lisas Messimas.