SEB: toiduhinnad survestavad perede eelarvet ja on inflatsiooni mootoriks

Kallinev toit on üks tegur, mis kasvatab inflatsiooni Balti riikides ning mõjutab negatiivselt majapidamiste ostujõudu, selgus täna Tallinnas esitletud SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

Põllumajandussaadused kallinevad kõikjal maailmas, nii ka Baltimaades. Leedus on toit üldisemalt, aga ka võrreldes teiste kaubagruppidega, odavam kui Eestis ja Lätis. Kõige rohkem on toit kallinenud Eestis, kuid on kõige kallim endiselt Lätis.

Toiduainete nõudluse kasv arenevates majandustes ning kehvad ilmastikuolud on toonud kaasa puudujääke ning viinud ülespoole toiduhinnad. 2011. aasta veebruaris tõusis ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduhinna indeks kaheksandat kuud järjest, jõudes nii reaalselt kui ka nominaalselt kõrgeimale tasemele alates 1990. aasta jaanuarist.

Hetkel on indeks 12 protsenti (reaalselt) ning viis protsenti (nominaalselt) kõrgem kui 2008. aastal.

”Toit moodustab Eesti tarbijakorvi väärtusest ligi veerandi ning on 10 protsenti kallim kui aasta eest. Kuna Commodity Research Bureau’ maailma toiduainete alamindeks on märtsis tõusnud 47 protsenti – mis on 36 aasta kiireim – siis võib oodata, surve et tarbijakorvile sellest nurgast järjest kasvab, “ ütles SEB Panga ökonomist Hardo Pajula.

Kuigi kallim toit piirab majapidamiste ostujõudu, on hinnatõus soodne põllumajandussektorile ning toiduainetööstusele.

Kõigis kolmes Balti riigis mängib põllumajandus ja toiduainetööstus ekspordis suurt rolli, moodustades Eesti ekspordist 10 protsenti ning Läti ja Leedu omast vastavalt 17 ja 18 protsenti.