SEB uuring: iga kümnes Harjumaa ettevõte otsib tööjõupuudusele leevendust välismaalt

 (22)

Töötukassa töö- ja karjäärimess Tallinnas Kultuurikatlas
Töötukassa töö- ja karjäärimess Tallinnas KultuurikatlasFoto: Priit Simson

SEB ettevõtlusbaromeetri kohaselt mõtlevad ettevõtted tööjõupuuduse tingimustes üha enam välistööjõu peale ning maakondade lõikes on kõige rohkem välismaalasi tööl Harjumaa ettevõtetes, kus iga kümnes ettevõte palkab töötajaid väljastpoolt Eestit.

SEB iga-aastase ettevõtlusbaromeetri (Baltic Business Outlook) kohaselt prognoosib alanud aastaks olulist (15% ja enam) käibekasvu 13% väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE-dest).

Aastatagusega võrreldes on ettevõtjate ootused küll pisut kasvanud, kuid optimism ei küündi veel aastate 2014–2015 tasemele. Erandiks on siinkohal Raplamaa ettevõtjad, kellest pea neljandik ennustab alanud aastaks olulist käibekasvu, Harjumaa ettevõtetest ootab märkimisväärset käibekasvu 15% küsitlusele vastanutest.

Käibekasvu osas ootused suured, investeerimisplaanid tagasihoidlikud

Kuigi ootused käibemahtude kasvu osas on suured, pole Raplamaa ettevõtted agarad laienema uutele eksporditurgudele. Kui 32% Harjumaa ettevõtetest plaanib alanud aastal kasvatada käivet juba olemasolevatel välisturgudel ning laieneda ka uutesse riikidesse, siis Raplamaal planeerivad ekspordi kasvatamist vaid 2% VKE-dest.

Oma investeerimisplaanides on nii Harju- kui Raplamaa ettevõtted olnud viimastel aastatel üsna stabiilsed. Üle 30 tuhande euroseid investeeringuid planeerib 13% Harju- ja Raplamaa ettevõtetest, mis laias laastus vastab Eesti keskmisele (14%). Aktiivsemad suurinvesteeringute tegijad toimetavad Rapla- ja Harjumaal kinnisvaras, veevarustuse- ja kanalisatsioonisektoris ning põllumajandus-metsandus ja jäätmekäitlussektoris. Märkimisväärne on see, et pea pool küsitlusele vastanud ettevõtetest ei osanud öelda, kas ja millises mahus investeeringuid nad alanud aastal teevad.

Üha enam otsivad ettevõtted võimalusi palgata uusi töötajaid. Kui 2017 aastal kavatses uut tööjõudu palgata 14% Eesti VKE-dest, siis alanud aastal 19%; Harju- ja Raplamaal koguni 21% ettevõtetest. Tööjõupuuduse tingimustes mõeldakse üha enam ka välistööjõu peale ning maakondade lõikes on kõige rohkem välismaalasi tööl just Harjumaa ettevõtetes, kus iga kümnes ettevõte palkab töötajaid väljastpoolt Eestit. Töötajate arvu vähendamist kavandab 5% Eesti ettevõtetest, Raplamaal kõigest 2%.

Vastutustundlik ettevõtlus langustrendis

Loe veel

Uuring näitab, et nii Harjumaa kui Raplamaa ettevõtted on üha innovaatilisemad. Tootearendust, koolitust või näiteks ärimudeli kaasajastamist planeerivad sellel aastal 70% Eesti ettevõtetest, kuid Raplamaa ja Harjumaa innovatsioonivalmiduse näitajad on sealjuures küllaltki erinevad. Nimelt on Raplamaa maakondade arvestuses lausa neljandal kohal, sest tervelt 75% ettevõtetest planeerib sellel aastal arendada oma toodet või ärimudelit. Samas Harjumaa VKE-d on pisut konservatiivsemad ning innovatsiooni planeerib 68% küsitlusele vastanutest.

Kahetsusväärne on tendents, et küsitluse põhjal suhtuvad meie ettevõtted üha leigemalt vastutustundlikku ettevõtlusesse. Paljud ettevõtted peavad varasemate aastatega võrreldes vähem oluliseks töötajatesse ja kogukondadesse panustamist ning kasvanud on ka ükskõiksus vastutustundliku äritegevuse ja loodusressursside kasutamise suhtes. Seda üleriigilist trendi on kahjuks näha ka Raplamaa ja Harjumaa ettevõtete seas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare