"Seda eriti arvestades minevikus mitmel korral ette tulnud pettumusi. Finantsturgude esialgne reaktsioon otsuse järel väljendas samuti optimismi. Euroopa Keskpank suutis laveerida Saksamaa konservatiivsuse ja nõrgemate Euroala riikide ootuste vahel," kommenteeris Võrklaev Ärilehele.

Ta selgitas, et Saksamaa rahustamiseks on võlakirjade kokkuostuprogrammil mitmed piirangud ja erinevate riikide riske ei segatud niiöelda ühte patta, et mitte ergutada vastutustundetut eelarvepoliitikat.

"Võlakirjade kokkuostuga loodab Euroopa Keskpank suunata raha turvalistest valitsusvõlakirjadest ettevõtete ja eraisikute laenuturule ning elavdada laenupakkumist. Samas ei sõltu laenamise aktiivsus ainult laenupakkumisest vaid ka laenunõudlusest," selgitas ta.

Laenunõudlus sõltub aga Võrklaeva hinnangul rohkem ettevõtete ja eraisikute kindlustundest ja selle mõjutamiseks on Euroopa Keskpanga meetmed piiratud.

"Ka eelmised rahapoliitika lõdvendamise sammud on küll toetanud aktsiate ja võlakirjade hindu finantsturgudel, kuid positiivne mõju ei ole loodetud määral edasi kandunud reaalmajandusse. Ka sel korral ei ole põhjust imet oodata, kuid kaudne positiivne mõju on sellel sammul siiski," lisas ta.

Eestil käibeolevaid riigivõlakirju ei ole ja mõju meile Võrklaeva sõnul seega kaudne. "Meie laenuvõtjate jaoks tähendab otsus pikemat madalate intressimäärade keskkonda. Kuna see otsus võib soodustada ka euro edasist nõrgenemist, siis on see loodetavasti veidi abiks eksportijate konkurentsivõimele."

Mõju Eestile jääb Võrklaeva hinnangul siiski tagasihoidlikuks ja me sõltume endiselt rohkem lähiriikide majanduskonjuktuurist ja tänu meie majanduse väiksusele ka ühekordsetest teguritest.