Sabine de Buyzer töötab siin raamatupidamisosakonnas. Tema ees arvutiekraanil on rida numbreid. Candelial läheb hästi. Tulud on siin suurem kui kulud. „Kõik annavad panuse, et me oleksime edukad," ütleb naine.

Iga ülemus oleks üliõnnelik neid sõnu kuuldes, kuid Candelia puhul on tegemist fantoomettevõttega. Samasugused on ka firma kliendid ja partnerid - nii need, kes mööblit tellivad kui ka need, kes tellimusi laiali veavad. Isegi pank, kust Candelia laenu saab, on välja mõeldud.

Mis toimub?

Selliseid Potjomkini firmasid on Prantsusmaal üle saja ning terves Euroopas tuhandeid. Väljamõeldud ettevõtted müüvad koeratoitu, tegelevad kosmeetika valdkonnas, kaubitsevad portselaniga ja tegelevad palju muuga. Need ei ole aga mingid kuritegelikud nähtused või rahapesu tegemise kohad. Sel moel hoitakse kaua aega tööturust eemal olnud inimesi järje peal.

Need ettevõtted on ühe võrgustiku osad. Tegemist on justkui paralleelmajandusega. Selle algne idee oli koolitada tudengeid ja töötuid, pakkuda neile ümberõppe võimalusi. Nüüd on neil aga uus missioon - hoida aktiivsetena pikaajalisi töötuid, kes muidu reaalsest elust kõrvale jääks ning aegamisi üha sügavamale eraldatusesse vajuks.

Sabine de Buyzer ei hoolinud sellest, et Candelia on fantoomettevõte. Ta kaotas kaks aastat tagasi töö sekretärina ning ei ole sellest ajast peale püsivat töökohta leidnud. Jaanuarikuust alates on ta aga argipäevil ärganud varakult, ennast meikinud ning seadnud valmis kontorisse minekuks. Kella 9.00ks ongi ta tööpostil.

Ta ei teeni tööga sentigi, aga 41-aastasele naisele on oluline töörutiin. Ta loodab, et Candelia on talle hüppelauaks.

„Tööd leida on väga keeruline," ütles neine, kes saab iga kuu töötu abiraha nagu ka tema kolleegid. "Kui sa juba mõnda aega oled otsinud ja ei leia midagi, siis on väga raske. Võib tekkida depressioon. Sa hakkad oma võimetes kahtlema. Mõne aja pärast ei näe sa tunneli lõpus enam valgust," selgitas ta.

Ta tegi jutuajamisse pausi, et panna allkiri fantoomtšekile ning instrueeris siis Candelia turundusosakonna inimesi. Need on neli töötut naist, kes istuvad eemal asuva laua taga. Sabine annab neile ülesandeks uuendada ettevõtte fantoomkoduleheküljel asuvat kataloogi.

„Pärast siia tulekut olen ma saanud palju enesekindlust juurde. Ma tahan lihtsalt tööd teha," ütles ta.

Pikaajalisi töötuid on palju

Eurotsooni riikide üks suuremaid muresid on pikaajalised töötud. Lausa 52,6% eurotsooni töötutest on sellises seisus olnud enam kui aasta aega järjest. Neist omakorda paljud on tööta olnud üle kahe aasta.

„Kui nii suur hulk ühiskonna liikmetest ei ole integreeritud tööturule, ei kuluta nad ka piisavalt raha, mis omakorda mõjub negatiivselt majanduse taastumisele," rääkis London School of Exoniomic'si professor Paul de Grauwe.

Pikaajaline töötus on eriti suur probleem Euroopa lõunaregioonis. Kreekas on 73% tööotsijatest pikaajalised töötud. Itaalias on see protsent 61. Aga see trend on tõusmas ka neis riikides, kus majandusel läheb paremini. Nagu Prantsusmaal, kus see on tõusnud 43% peale.

Sellistest treeningkeskustest ja nende loodavast paralleelmajandusest on kasu. Umbes 60-70% neist, kes Prantsusmaal asuvatest „ettevõtetest" läbi käivad, leiavad ka reaalse töökoha. Need on siiski tihti lühiajalised tööotsad ning lisaks ka madalapalgalised kohad. Abiks on see aga ikka.