Täna Põllumajandusministeeriumis toimunud Konjunktuuriinstituudi uuringu "Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused“ tulemuste tutvustamisel ütles minister Seeder Delfile, et toiduaine hindade tõusu taga on palju erinevaid mõjureid, kuid üheks võimaluseks hinnatõusu murda oleks efektiivistada tootmist põllumajandussektoris.

"Viimaste arengute tõttu maailma toiduturul võib väita, et toit ja toiduteemad ei ole probleemiks enam vaid arengumaadele, aga ka arenenud riikides ja Euroopaski. Ei ole näha kiiret ja kerget lahendust sellele, kahjuks. Eesti toiduainete hinnatõusu põhjusi võib nimetada palju ja mitmeid. Kindlasti on selleks naftahinna tõus, väetiste hindade tõus, lisaks muude sisendite hindade kallinemine. Eeldus on, et toiduhinnad jäävad kasvama," sõnas Seeder.

Minister lisas, et teine suur hinnatõusupõhjus on ekspordi kasv ja eksportturgude teke Eesti tootjatele.

"Nii palju ja avatud ekspordivõimalusi kui on täna Eesti tootjale, pole varem meil olnud. See puudutab pea kõiki valdkondi piimast teravilja ja elusloomast juurviljadeni. Turud on nii Venemaal, kui Lääne-Euroopas. Võimalus eksportida parema hinnaga on kindlasti suur hinnatõusu mootor," kommenteeris minister.

Inimkond suureneb ja varud kahanevad

Viimase viie aastaga on toiduhinnad kasvanud kaks korda. Minister Seeder aga ei tahtnud prognoosida, kas sama võiks juhtuda ka järgmise viie aastaga.

"Kindlasti ei tahaks midagi prognoosida, sest nagu lähiminevik näitab - prognoosid ei ole olnud väga täpsed. Seda ei hindade ega ka ikalduste osas. Viis kuni kümme aastat ei julge keegi hindu täna ette prognoosida. Kuid tuleb tunnistada, et viimase viie aasta sisse on jäänud mitu põllumajanduslikult väga ebasoodsat aastat," sõnas Seeder.

Hindade tõusu veel ühe osana mainis minister Euroopa Liidu interventsioonivarusid.

"Need varud on peaaegu tühjad, mis tähendab, et ei ole ka Euroopa Liidul, ega komisjonil tasakaalustamiseks võimalik paisata müüki toiduaineid. Veel üheks hinnatõusuprobleemis on üldine inimkonna kasv ning toidunõudluse suurenemine. See on põhjus, mis samuti survestab hinnatõusu," rääkis Seeder.

"Probleem meie hindade puhul on ka kindlasti selles, et hetkel ei ole kuidagi koherentsis tootjahinnad ja lõpptarbijahinnad. Esimese Eesti vabariigi ajal oli liigkasuvõtmine ju seadusega keelatud. Selle probleemiga täna tegeletakse, kuid selle ahela reguleerimiseks on käia veel pikk tee. Täna puudub kogu Euroopas ülevaade kuidas tulu ja kasumimarginaalid kogu ahelas jagunevad - tootja, kaubanduse ja vahendaja vahel. Ehk et puudub selgus, kes kust ja kui palju vahelt võtab," kommenteeris minister.

"Usaldusväärset infot selle teema üle ei ole. Tarvis on luua mingi kindel süsteem, kuidas seda informatsiooni kätte saada ning analüüsida. Siis saab reguleerimisega peale hakata. Hetkel me ikka läheneme teemale empiiriliselt ning arvame, et kaubandus võtab suure vaheltkasu ja et tööstus võtab liiga suure osa. Arusaamine, et vaba turumajandus ja vaba kaubandus turgu reguleeriks on vale. Me näeme eriti globaliseeruvas kaubanduses ja tootmises seda kui kasvavat probleemi," lisas Seeder.