Seitse viisi, kuidas sa ülemust enda teadmata ärritad

Aeg-ajalt ajavad meil kaastöötajad ikka närvi mustaks, olgu selleks siis koosolekutel mõttetult esile trügiv arvamuse avaldaja või liiga häälekalt kohvi luristav toanaaber. See on kollektiivis töötamisega kaasnev paratamatus. Aga kui me ise ärritame ülemust, tuleks sellele tõsist tähelepanu pöörata.

Kui mõni järgnevatest harjumustest on ka sulle omane, siis ärritad sa kindlasti oma ülemust ning teistsuguse lähenemisega oleks palju võita.

Business Insider toob välja seitse harjumust, mis kindlasti ülemusi ärritavad ning mida oleks mõistlik muuta:

1. Oletuste esitlemine faktidena
On loomulik, et meil ei ole kõiki vastuseid ning mõistlik ülemus seda ka ei oota. Aga kui kipud oletusi faktide pähe esitama, annad sellega ülemusele vale informatsiooni. See aga tahendab, et ta langetab otsuseid või tegutseb halva info põhjal ja see on juba väga oluline möödalask. Kui sa ei ole milleski kindel, siis ütle see selgelt välja ja püüa vastus välja uurida.

2. Kaitsev reaktsioon tagasisidele
Kui muutud ülemuselt oma tööle tagasisidet saades õnnetuks, haavatuks või vihaseks, teed sa ülemuse jaoks tema töö väga raskeks. Veelgi enam, ta võib hakata sulle olulise tagasiside andmist vältima. On väga oluline kuulda, mida saaksid ja peaksid oma töös paremini tegema ning seda infot saad tõenäolisemalt siis, kui ei muuda selle jagamist tagasiside andja jaoks raskeks.

3. Asja tuumani jõudmine võtab igaviku
Sinu bossil on kindlasti palju tegemist. Kui lähed tema juurde info või probleemiga, siis esita see kiirelt. Kui kulutad tausta edastamiseks 10 minutit ega ole selle ajaga jutu mõttele lähemale jõudnud, masendad ülemust.

4. Tähtaegade ületamine ilma sellest varem teada andmata
Sinu jaoks võib ühe või teise töö esitamise tähtaja ületamine olla normaalne, kuid kui seda õigeaegselt ülemusega ei kooskõlasta, jääb sinust väga halb mulje: sa oled ebausaldusväärne, organiseerimisvõimetu ja veider. Ja see on kindel tee selleni, et ülemus sind edaspidi ei usalda. Mis omakorda viib selleni, et ülemus hakkab sind üha rohkem kontrollima, mis aga omakorda sulle ei meeldi.

5. Suutmatus ja soovimatus suurt pilti näha
Juhid peavad mõtlema pidevalt suurele pildile: kuidas üks või teine asi meeskonda ning organisatsiooni kui tervikut mõjutab. Näiteks kui ta kiidab su uue tarkvarasoovi heaks, tuleb eelarvet kuskil mujal kärpida. Kui lähtud ainult sellest, kuidas asjad sind isiklikult mõjutavad, annad ülemusele signaali, et ei näe suuremat perspektiivi ega mõista neid asju, mis talle olulised on. See kahjustab sind alates isiklikust projektist kuni edutamisväljavaadeteni ning halvendab ka üldisi suhteid.

6. Negatiivsesse vaatesse kinnijäämine
Kõiki tabab vahel tööl masendus. Kui aga takerdud sellesse ning muutud lõpuks kontoris oma virisemisega üldise õhkkonna mürgitajaks, tuleb langetada põhimõtteline otsus: kas suudad leida võimaluse olla tööl mõistlikult heatujuline või pead tegema midagi muud. Ükski juht ei soovi töötada meeskonnaliikmega, kes mürgitab tööõhustikku pikaajaliselt ning lisaks ei tule see su mainele kuidagi kasuks.

7. Peitumine e-meilide taha
Mõnikord võib tunduda lihtsam varjuda arvutiekraani taha ning edastada raskeid teateid e-meili teel. Sageli peaks siiski telefonitoru tõstma või näost-näkku inimestega rääkima. Su ülemust kindlasti ärritab, kui üritad raskeid või tundlikke vestlusi pidada e-meili vahendusel.