Septembrist tohivad sõna "spaa" oma nimes kasutada vaid need majutusettevõtted, kes pakuvad vähemalt kahte erinevat massaažiteenust, kahte erinevat veehoolitsust või basseini kasutamise võimalust, vähemalt kuuekohalist sauna ja kahte iluteenust, kuhu alla ei käi saunateenus, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Seni on majutusettevõtete spaateenuste pakkumine olnud õiguslikult reguleerimata, kuid reguleerimine on ministeeriumi sõnul vajalik eelkõige Eesti kuurort- ja taastusravi traditsioone ning tarbijate ootusi arvestades, kirjutas BNS.

Ministeerium märkis ka, et senisest enam pööratakse uues määruses tähelepanu majutusettevõtetes peatuvate külaliste ohutuse tagamisele. Ühe uuendusena peab tulevikus kodumajutuses ja külaliskorteris, milles on kuni 10 voodikohta, olema alates 1. septembrist igas majutusruumis autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja majutusettevõttes vähemalt üks kuuekilose tulekustutusaine massiga esmane tulekustutusvahend. Praegu kehtivate nõuete järgi piisab elamus tegutseva kodumajutuse ja külaliskorteri puhul anduri olemasolust ühes ruumis kogu elamu peale.

Enama kui 10 voodikohaga kodumajutusele ja külaliskorterile laienevad alates 2013. aasta 1. jaanuarist kõik ehitise tuleohutusnõuded, mida kohaldatakse majutusettevõtetele.

Üldisemad muudatusettepanekud kehtivad kõikidele majutusastustele. Edaspidi peavad majutusasutused registreerima kõiki kliente, väljastama ruumide võtmeid identifitseerituna, tagama külastajatele ööpäevase sisse- ja väljapääsu ning külastajatele ja töötajatele esmaabiapteegi kasutamise võimaluse.

Senised nõuded majutusettevõtetele on muutumatuna kehtinud 2005. aastast. Majandustegevuse registri andmetel tegutseb Eestis üle 1600 majutusettevõtte.

Eelnõu väljatöötamisel osalesid muu hulgas Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, päästeamet, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Kämping-Karavan ja Eesti Spa Liit.