„See lahkumisavalduse lauale panemine on ootamatu. Helm kui ametnik ja suure ameti juht on olnud äärmiselt pädev ning ihu ja hingega oma tööd armastav ametnik,“ kommenteeris Sester Ärilehele.

Sesteri hinnangul on Helm väga selgelt jälginud, et kust jookseb tema pädevus ametnikuna ning millised otsused on poliitikute teha.
Varasemalt aastaid ise rahanduskomisjoni esimehena töötanud Sesteri sõnul on Helm alati andnud poliitikutele nõu, kuidas kõige paremini maksuauke vähendada. „Ta on operatiivselt andnud infot ja näidanud neid kitsaskohti. Alates kütuseturust ja lõpetades töötajate esmase registreerimisega,“ märkis Sester.

Sesteri sõnul tahaks ta isegi Helmilt küsida, et mis ta lahkumisavalduse esitamiseni viis. Ühe võimaliku variandina näeb umbes aasta tagasi opositsiooni siirdunud Sester just viimase poole aasta jooksul tehtud maksupoliitilisi otsuseid. „Neid otsuseid ei kooskõlastatud ettevõtjatega ja see on väga halb käekiri.“

„Eriti maksuseadused, mis hakkavad kõige otsesemalt puudutama ettevõtjaid, peavad olema nendega läbi arutatud. Nad peavad olema nendele, keda need kõige otsesemalt puudutavad olema arusaadavad,“ lisas ta. „Kõik küsimused peaksid sellised dialoogis leidma mingi vastuse.“

Sester rõhutas, et see ei ole pretensioon maksuameti peadirektorile, vaid poliitikutele. „Helmil oli tahet ja entusiasmi tööd teha ning temas oli valmisolekut dialoogiks ka ettevõtlusorganisatsioondega,“ kinnitas Sester. „Kui üldse kedagi kritiseerida siis poliitilist poolt otsuste tegemist, aga mitte maksuametit seaduste elluviimisel.“

Sesteri sõnul ei ole ükski inimene rauast ning see pinge, mis on hetkel maksuseaduste menetlusel ülesse kerkinud, on kandunud edasi maksuametile ja ameti juht nüüd tunnetab seda personaalselt.

Sester näeb pingete tekitamise süüd valitseval koalitsioonil ja leiab, et need ei tohiks kuidagi vastutava ameti juhile üle kanduda. „Helmil süüd siin ei ole, see on poliitikute tegemata jätmine.“

Sester rõhutab oma kommentaaris korduvalt, et Helm oli väga hea ametnik. „Ta ise tootis pidevalt uut informatsiooni rahanduskomisjonile, et meil oleks kergem teha otsuseid.“

Sesteri sõnul on peamised probleemid tekkinud just viimase poole aasta jooksul. „Viimased seaduseelnõud, kasvõi 1000-euroste arvete deklareerimine ja autode käibemaksustamine on kindlasti probleem. „Ei ole olnud suhtlust nendega, keda see hakkab kõige rohkem mõjutama.“
Küsimusele, kas need seaduseelnõud ei olnud laual ka siis kui IRL oli koalitsioonis ja ta ise ise komisjoni esimees, vastab Sester eitavalt.

„Ei olnud. Kui autode käibemaksu teema 2013. aasta sügisel toodi riigikokku, siis ma rahanduskomisjoni esimehena esimese asjana korraldasin avaliku ümarlaua. Peale seda leppisime kokku, et menetlust ei jätka enne seda kui ei ole läbiviidus kõik need toimingud, mida oleks pidanud tegema,“ selgitab ta.

„See päädis sellega, et vana koalitsiooni lõpuni ma rahanduskomisjoni esimehena seda rohkem lauale ei toonud. Esimese asjana uus koalitsioon jätkas seda algatust kohe uuesti, kuigi tegelikult vajalikud toimingud olid endiselt tegemata,“ leidis Sester.