Sester riigieelarve esimesel lugemisel: raha anname juurde ainult õpetajatele, sotsiaal- ja kultuuritöötajatele ning politseile

 (31)
Rahandusminister Sven Sester ja asekantsler Märten Ross pressikonverentsil
Rahandusminister Sven Sester.Foto: Rauno Volmar

Rahandusminister Sven Sester ütles riigieelarve esimesel lugemisel riigikogus, et kavandatud kulud on riigile jõukohased ja ka tulevikku vaadates tuludega kaetud.

Tuleva aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti. Eelarve on 0,6% struktuurses ülejäägis.

Maksukoormus jääb järgmisel aastal ligikaudu käesoleva aasta tasemele ehk 33 protsendile. Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKT-st.

Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti. Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule.

Valitsus on seadnud riigieelarve koostamisel eesmärgiks Eesti julgeoleku tugevdamise, lastega perede toimetuleku parandamise, madalapalgaliste toimetuleku suurendamise, majanduskasvu edendamise, riigi ja kohaliku halduse reformi ning ääremaastumise leevendamise ja ettevalimistumise 2018. aasta Euroopa Liidu eesistumiseks.

Alljärgnevalt avaldame Sven Sesteri kõne täismahus:

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!

Teie ees on 2016. aasta riigieelarve.

See eelarve toetab Eesti majanduse kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet. Selle eelarvega soovib valitsus viia ellu koalitsioonilepet.

Seotud lood:

Sissejuhatuseks toon välja tähelepanekud, mis panevad paika järgmise aasta eelarve tegemise raamid ja põhimõtted.

Eesti julgeolek on valitsuse prioriteet. Kaitsekulude kasv on seotud Eesti majanduse kasvuga. On kokku lepitud, et kaitsekulud on vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Me teeme rohkem.

Makse kogumata riiki ülal pidada ei saa. Samuti pole võimalik kõiki makse kogu aeg vähendada. Eesti maksukoormus on Euroopa madalamate hulgas. Järgmisel aastal vähendame tööjõumakse ja saame lisatulu maksudelt, mis on seotud tarbimise, reostamise ja ebatervislike eluviisidega. Teeme seda nii, et maksukoormus tervikuna oluliselt ei muutu.

Meie maksusüsteem on ka tulevikus lihtne ja ühetaoline. Me pingutame selle nimel, et maksude maksmine oleks lihtne, aga maksude maksmata jätmine keeruline ning taunitud. Meie maksuamet on üks Euroopa efektiivsemaid. Nii saame hoida maksumäärad madalamal.

Meie madalamat palka saavate inimeste maksukoormus on aga võrreldes teiste riikidega ikka kõrgem. Järgmise aasta eelarvega tõstame maksuvaba tulu kõigil ja rakendame täiendava maksutagastuse madalamat palka saavatele inimestele. Selline maksupoliitika toetab majanduskasvu. Kuna see soodustab töötamist ja toimetulekut, toetavad seda nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad. Maksimaalne võit aastas on ligi 700 eurot töötava inimese kohta.

Tänu tööjõu maksukoormuse langusele kasvavad järgmistel aastatel inimeste sissetulekud kiiremini, kui nad oleksid kasvanud ilma maksumuudatusteta. Maksuvaba tulu tõuseb juba järgmisel aastal 2040 eurole aastas ning selle tulemusena võidab kahe töötava vanemaga pere aastas kuni 77 eurot.

Me ei võta riigile suuri uusi kohustusi. Uusi kulusid teeme peamiselt selleks, et kasvatada lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste majanduslikku kindlustunnet. Sotsiaalsektoris kasvavad lisaks pensionidele ja ravikuludele eelkõige lastetoetused ja toimetulekuabi nõrgematele.

See eelarve on koostatud pikkade läbirääkimiste tulemusena, lähtudes meie riigi võimalustest.

See riigieelarve eelnõu on koostatud nii, et riigi 2016. aasta eelarvepositsioon on struktuurses ülejäägis, nagu nõuab riigieelarve baasseaduse paragrahv 6. See on kooskõlas ka meie riigi rahandus- ja majanduspoliitika eesmärkidega.
Kavandatavad kulud on meie riigile jõukohased ja ka tulevikku vaadates tuludega kaetud.

Lugupeetud Riigikogu,

Nüüd lähemalt eelarve sisust.

Riigieelarve tulud tulevad peamiselt ettevõtlusest ja maksudest.

Maailmapanga «Doing Business 2015» viimases edetabelis, mis võrdleb ettevõtluskeskkondi, on Eesti 189 maailma riigi hulgas 17. kohal. Põhjamaad on meist eespool. Läti ja Leedu on meie kannul. See edetabel võrdleb asju, mis on ettevõtluse arenguks olulised. Näiteks korruptsioon. Kui ehitusloa saamiseks või hanke võitmiseks ei pea andma altkäemaksu, on see suur samm edetabeli tipu suunas.

Loe veel

Neid samme on Eesti viimasel ajal astunud päris mitu ja uus riigieelarve tagab, et võitlus korruptsiooniga jätkub ka järgmisel aastal. Maksupettuste vähendamine tagab ausa konkurentsi. Maksuamet saab selleks ka lisavahendeid. Eurorahaga toetame ettevõtluskeskkonna arengut. Me ehitame paremaid teid ja ühendusi, toetame eksportivaid ettevõtjaid ja teadusasutusi ja muudame oma riiki efektiivsemaks.

Meie e-riik ja asjaajamise lihtsus on Eesti ettevõtluskeskkonna üks eelis. Uue e-residentide projekti mõte on siduda Eestiga inimesi, kes soovivad meie e-riiki kasutada Eestis elamata. Loodame, et see annab meie ettevõtjatele võimaluse pakkuda tulijatele uusi teenuseid ja et osa neist ka oma ettevõtted ning investeeringud päriselt Eesti pinnale toob. Raha vajalike IT-süsteemide ehitamiseks, turundamiseks ja taotluste haldamiseks oleme eelarves kavandanud.

Siit ongi sobiv minna majandusprognoosi juurde.

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kiireneb Eesti majanduse ehk SKT reaalkasv järgmisel aastal 2,6 protsendini tänavu aasta 1,7 protsendilt. Maksutulude laekumise seisukohalt olulisem näitaja on SKT kasv jooksevhindades, mis arvestab ka inflatsiooni. Seega koos hinnatõusuga ulatub SKP kasv 2015. aastal 3,1 protsendini ja kiireneb 2016. aastal 5,5 protsendini.

Eesti majanduskasvu kiirenemise eeldus on välismaise nõudluse kasvu taastumine meie ekspordikaupade järele. Ootuste kohaselt kiireneb Eesti peamiste kaubanduspartnerite kaalutud keskmine majanduskasv selle aasta 0,8 protsendilt 2016. aastal 1,6 protsendini. Selle eelduse aluseks on käesoleva aasta 4,5-protsendilise majanduslanguse peatumine Venemaal, Soome majanduskasvu järkjärguline taastumine ning majanduskasvu kiirenemine Saksamaal ja Lätis-Leedus. See tähendab, et Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid müüakse rohkem välismaale ning praegust tarbimispõhist majanduskasvu hakkab üha enam toetama ekspordi kasv.

Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosid on konservatiivsed ja tasakaalustatud. Negatiivset lisaeelarvet pole Eesti pidanud tegema 2009. aastast saadik. Suuremad rahvusvahelised institutsioonid ning meie kommertspankade analüütikud prognoosivad keskmiselt, et Eesti majandus kasvab järgmisel aastal ligikaudu 2,9 protsenti.

Valitsus on riigieelarve koostamisel aluseks võtnud rahandusministeeriumi sõltumatute analüütikute viimase prognoosi, mille kohaselt ulatub SKP reaalkasv 2016. aastal 2,6 protsendini. Konservatiivsus paistab eriti silma suurimate eelarvetulude allikate ehk sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumisega seotud palgatulu ja eratarbimise kasvude osas, kus rahandusministeeriumi ootused 2016. aastaks on tagasihoidlikumad kui näiteks IMF-il, OECD-l või Euroopa Komisjonil.

Sõltumatu järelevalveorganina Eesti Panga juures tegutseva Eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos adekvaatselt Eesti majanduse väljavaateid ja võimalusi järgmise aasta riigieelarve koostamiseks. Eelarvenõukogu leidis, et eri riske arvestades tuleks järgmiste aastate eelarved koostada nii, et valitsussektori eelarve oleks väikeses nominaalses ülejäägis. Riske arvesse võttes on valitsus seekordse eelarve koostanud eesmärgiga hoida valitsussektori eelarve struktuurses ülejäägis, mis ulatub 0,6 protsendini SKT-st. Selle eesmärgi seadsime endale kevadel ja peame sellest kinni.

Riigieelarve baasseadus nõuab vähemalt eelarvetasakaalu ja 2016. aasta eesmärk on seega seaduse nõudest oluliselt ambitsioonikam. Planeeritud valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk on 2016. aastal väga väike, küündides üksnes 0,1 protsendini SKT-st. Lisaks mõjutavad eelarvet ajutised tegurid, nagu näiteks kohustusliku kogumispensioni lisamaksed, ilma milleta oleks eelarve ka nominaalselt ülejäägis.

2016. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 5,3 protsenti enam kui aasta varem.

Sotsiaalmaksu prognoosimise aluseks on eelkõige palgakulude kasv, mis sõltub nii hõivest kui ka keskmisest palgast. Käibemaksu prognoos põhineb suuresti eratarbimise, valitsussektori investeeringute, valitsussektori vahetarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute arengust. Käibemaksu saab riik rohkem, kuna maksupettused on vähenenud. Selle juures on palju abi olnud vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimisest. Maksulaekumiste kasvu mõjutavad ka aktsiisitõusud.

Riigieelarve tulude maht on suurusjärgus 8,9 miljardit eurot, sellest 6,3 miljardit eurot ehk ligikaudu 71 protsenti on maksulised tulud. 15 protsenti moodustub nõndanimetatud mittemaksulistest tuludest ja 14 protsenti on edasiantavad tulud.

Eelarve suurim tulu on sotsiaalmaks, mida laekub 2,5 miljardit eurot, järgnevad käibemaks (2,0 miljardit eurot), aktsiisid (0,98 miljardit eurot), juriidilise isiku tulumaks (0,39 miljardit eurot) ja füüsilise isiku tulumaks (0,33 miljardit eurot).

Mittemaksulistest tuludest, mida on 1,34 miljardit eurot, on suurima kaaluga Euroopa Liidu toetused umbes 0,8 miljardi euroga, aga siia alla lähevad ka riigilõivud, CO2-kvootide müügi tulu, dividendid, keskkonnatasud, trahvid.

Edasiantavate tulude hulgas – neid on kokku 1,24 miljardit eurot – on omavalitsustele edasikantav füüsilise isiku tulumaks 0,88 miljardit eurot, samuti omavalitsustele edasiantav maamaks, kogumispensionimakse, töötukassale edasiantav töötuskindlustusmakse.

Head riigikogu liikmed,

Kuhu siis riigieelarve raha läheb?

Kõige suurema osa saab sotsiaalministeerium, kes vastutab pensioni- ja ravikindlustuse eest. Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad kokku ligi kaks miljardit eurot, sellest riiklikud pensionid 1,66 miljardit eurot, kasv 89 miljonit eurot ja riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse 304 miljonit eurot, kasv 34 miljonit eurot. See tagab 1. aprillist pensionitõusu 5,7 protsenti, nii et keskmine pension hakkab olema 395 eurot. Jätkuvalt on keskmine pension ka maksuvaba.

Eelneva kõrval panustab riik kohustusliku kogumispensioni fondidesse 304 miljonit eurot. See pikaajalise mõjuga otsus aitab inimestel tulevikuks pensioniraha koguda ja kasvatada ning riigil valmistuda aegadeks, kus pensioni saajate arv kasvab kiiremini kui maksumaksjate arv. Tuleval aastal läheb pensioniridadele – esimesele ja teisele sambale – 124 miljonit lisaeurot.

Riigieelarvega suunatakse sotsiaalmaksust ravikindlustuseks 997,2 miljonit eurot ja selle kasv on 51,8 miljonit eurot ehk 5,5 protsenti. Tagatud on ka meditsiinitöötajate palgatõus, mis on varem kokku lepitud.

Eesti tuleviku võtmeküsimus on haridus. Odavaid töökäsi on maailmas piisavalt. Targad investeeringud tulevad sinna, kus on targad ja ettevõtlikud inimesed. Me saame jõukamaks ainult ise õppides ja arenedes.

Eesti riik töötab järgmistel aastatel aina rohkem selles suunas, et kõik, kes õpivad meie kutsekoolides ja kõrgkoolides, saaksid teadmised ja oskused, mida on vaja maailmaturul konkureerimiseks. Üks näide on õpipoisikoolituse laiendamine, kus teooriat õpitakse koolis ja praktilisi oskusi töökohtadel. Sellise tänapäevase õppe läbivad lähiaastatel tuhanded noored.

Samas suunas – rohkem praktikat – liiguvad ka meie ülikoolid. Raha selleks on riigieelarves kavandatud, aga sama oluline on ka mõtteviisi muutus. Paremasse haridusse panustame 2016. aastal 779 miljonit eurot ja see raha kasvab oluliselt järgmistel aastatel, kui uued europrojektid töösse lähevad. Samuti nagu ütlesin, jälgime, et maksud tööjõult kahaneksid.

Perepoliitikas on oluline, et lastetoetused tõusevad järgmisel aastal 50 euroni kuus. Kui pidada silmas seda, et veel paar aastat tagasi oli lastetoetus 19 eurot ja 80 senti, on tehtud pikk samm edasi. Eelarve kontekstis tähendab see, et kui veel aastal 2014 oli lastetoetuste real 101 miljonit eurot, siis 2016. aastal on 195 miljonit eurot. Kasv 94 miljonit eurot. Lasterikaste perede kodutoetuse programm kasvab 3,2 miljoni euro võrra. Lisaks toetame uute lasteaiakohtade ja lastehoiuvõimaluste loomist, et vanemad töö- ja pereelu paremini kokku sobitada saaks.

Maaelu ja kalanduse traditsioonilisi toetusi on järgmisel aastal kokku 310 miljonit eurot, sealhulgas otsetoetused ja maaelu arengukava toetused.

Meie põllumeeste kriisiolukorra leevendamiseks saame Euroopa Liidult 7,6 miljonit eurot. Täpselt sama summa, 7,6 miljonit eurot, otsustas lisada ka Eesti valitsus. Seega anname kokku 15,2 miljonit eurot erakorralist abi piimatootjatele ja seakasvatajatele. 2016. aasta eelarves on sellest Eesti valitsuse panusest 4,6 miljonit eurot. 3 miljonit eurot oleme kavandatud eraldada 2015. aasta eelarvest, et saaksime kiiremini tegutseda, kuid enamus rahast jõuab põllumeesteni siiski 2016. aastal.

Lisaks on valitsus otsustanud juba 2015. aasta eelarvest maksta erakorraliselt 8,2 miljonit eurot seakatku kriisi leevendamiseks. Ka osa sellest rahast jõuab põllumeesteni 2016. aastal.

Üheskoos oleme otsustanud aidata ka neid, kes on kaotanud töö või sattunud muul põhjusel puudusse. Toimetulekupiiri tõstmisega 130 euroni tagame, et igal perel jääb pärast eluasemega seotud arvete tasumist elamiseks kuni 130 eurot pereliikme kohta kuus.

Töötutoetuse päevamäär tõuseb 10 protsenti. Uus päevamäär on 4 eurot ja 41 senti. Summa pole suur, aga läbi aastate on Eestis olnud põhimõtteks, et terve ja töövõimelise inimese parema toimetuleku aluseks on töö, mitte toetused.

Nagu eespool ütlesin, on kaitsekuludeks üle 2 protsenti SKT-st, täpsemalt 2,07 protsenti. Panustame 2 protsenti SKT-st oma kaitseväe arengu tagamiseks ja lisaks sellele eraldame raha liitlaste kohalolekuks. 2016. aastal kulutame selleks ligi 14,5 miljonit eurot, millest 10,1 miljonit eurot investeeringuteks – peamiselt Tapa linnaku arendamiseks ning väljaõppevõimaluste parandamiseks kaitseväe keskpolügoonil.

Lisaks kaitsekuludele investeerime ka sisejulgeolekusse. Sisejulgeoleku tagamiseks ning piiriturvalisuse tõstmiseks jätkuvad 2016. aastal idapiiri väljaehitamise tööd 20 miljoni euro ulatuses. Lisaks tugevdatakse kiirreageerimise võimekust ning jätkatakse politsei- ja päästevaldkondade varustuse uuendamist.

Ja lõpetuseks reformidest. Lisaks haldusreformile kavandab valitsus järgmisel aastal teha reforme ka riigi tasemel. Demograafia vastu ei saa. Kui kogu riigis tööealiste inimeste arv kahaneb, siis peab vähenema ka riigilt palka saavate inimeste arv – muidu on lõpuks kõik riigiametnikud.

Tark riik palkab häid spetsialiste. Head spetsialistid pole odavad. Reformid annavad meile võimaluse palgatõusuga paremini kaasas käia. Palgaraha anname juurde ainult õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning politsei ja sisejulgeoleku töötajatele. Neile oleme arvestanud kokku suurusjärgus 4 protsenti palgafondi kasvu.

Lugupeetud Riigikogu,

See eelarve toetab Eesti majanduse ja heaolu kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavat inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet.

Me teeme seda kõike eelarvepoliitiliselt vastutustundlikult. Riigieelarve on ka 2016. aastal struktuurses ülejäägis, riigi võlakoormus jooksvate kulude tõttu ei kasva ning riigi rahandus saab olema heas korras ka 2016. aasta lõpul.

Konservatiivne eelarvepoliitika on Eesti tugevus, mitte nõrkus.

Tänan kõiki, kes on selle eelarve kokkupanekuga vaeva näinud ja soovin teile sisukaid arutelusid.

Aitäh!

Rahandusministri kõnele järgneb riigikogus põhjalik küsimuste ja vastuste voor.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare